See kõik on nii üksluiselt tüütu, mõtles ta, tahtlikult pillates vaevaga kättevõideldud kilu ta kannul ähkivale nälginud vanakesele. Kogu seda aega võinuksin ma kasutada lennutrenniks - nii palju põnevat jäi veel selgitamata. Ja peagi oli kajakapoiss Jonathan jälle omapead avamere kohal, näljane, õnnelik, katsetav. Eesmärgiks oli tal nüüd kiirus; ning nädalaga sai tast sööstlennu nobedaim kajakas. Tõusnud tuhande jalani, rapsinud tiibadest välja viimse kui võhma, pikeeris ta püstloodis vahkvaleva jutina alla lainekribu suunas; ning ta avastas põhjuse, miks kajakail polnud kunagi õnnestunud see välklev äkksööst. Juba kuuendal langemisviivul liikus ta seitsekümmend miili tunnis, aga sellisel kiirusel muutub harjumata kajakatiib abituks, annab vastusurvele järele, murdub vinklist välja. Vahel juhtus nii. Kuitahes ettevaatlikult ta end ka kukutas, kogu senist oskust mängu pannes, suurel kiirusel kaotas ta võime oma keha valitseda.
Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid. Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad. 1941. keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile. 11eskaadrimiinilaeva. 7. dets pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1 läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4 lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli üle 2300. Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29 lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets häbipäevaks ja 8. dets kuulutas ta
annaabi.ee 
