haigus. Seetõttu on ravi väga oluline. Ainus ravi on psühhiaatriline. Ortoreksiat esineb ka Eestis. 4 2. Pika Pika (ld.k pica harakas) on toitumishäire, mille puhul inimene sööb pikaajaliselt mittesöödavaid asju. Pika on enam levinud vaesemate elanike, arnguhäiretega inimeste ning 2-3 aastaste laste seas. Samuti esineb pikat rasedatel naistel. Pikat saab jagada kolme põhilisse klassi vastavalt sellele, mida süüakse. 1.) geofaagia tarbitakse savi, mulda, liiva või killustikku; 2.) amülofaagia süüakse tärklist, tärgeldusaineid, jahu või kliistrit; 3.) pagofaagia toiduks on jää või lumi. Peale nende süüakse veel bioobjekte (loomade väljaheited, lehed, juuksed, vill, kohvipaks), majapidamiskemikaale (seep, söögisooda,hambapasta, õhuvärskendaja, pliivärvid, naftaleen)
samuti on see eriti populaarne loomade seas. Selline haigus võib tihtipeale lõppeda surmaga, kuna haige sööb asju, mida organism ei suuda seedida. On ülioluline pöörduda arsti poole pika puhul, kuna see on väga tõsine ja raske haigus. (3) Ajakirjas ,,Horisont" Urmas Kokassaare artiklis ,,Mis on Pika?" on kirjas, et esimesed teated pikast pärinevad juba Kristuse-eelsest ajast, mil Antiik-Kreekas kirjeldati mulla söömist. (9) Üldiselt võib pikat liigitada kolme erivormi: 1) Geofaagia, kui inimene sööb pinnast nagu näiteks mulda, liiva, savi, killustikku jms(9) 2) Amülofaagia, kui inimene eelistab süüa tärkliserikkaid asju näiteks jahu, kliistrit, toortärklist, tainast jms. (9) 3) Pagofaagia, kui inimene armastab süüa näiteks lund või jääd suurtes kogustes. (9) Selle põhjal võin järeldada, et minulgi oli lapsena olnud midagi sarnast sellele haigusele.