kindel, kuna tihtipeale on tegemist liitpinnavormidega, mistõttu eristamine on praktiliselt võimatu. Seetõttu kasutatakse pigem ligikaudset arvu-umbes 200 kriivat. Kriivad asetsevad Alutagusel seaduspära alusel. Kõige rohkem on kriivasid Ilmatu järve ümbruses. Seal tuleb esile kaks ilmekat kriivade rühma, millest üks, Luiska luitestik, jääb tinglikult järvest põhja, Ristikivi sohu, ja teine, Pootsiku luitestik, lõuna poole, põhiliselt Pikassilla sohu. Võhma luitestikus on Sälliku külast lõunas Võhma järve ümbruses on koondunumalt kriivasid. Mandriluidete kõrgus kõigub 3–18 meetri vahel. 18 meetri kõrguseid luiteid on kaks: Kollane ehk Kõrgemägi Võhmajärve soost idas ja veel nimetu kriiva, mis asub Imatu järvest ühe kilomeetri kaugusel lõuna-edelas. Üle kümne meetri kõrguseid luiteid on terves kriivade leidumispiirkonnas, mistõtt ei saa järeldada, et kriivad oleksid mingis piirkonnas kõrgemad.
koondanud, asus Tartu vabatahtlike pataljon sealt 13. jaanuaril 1919 pealetungile piki Võrtsijärve idakallast. 16. jaanuaril vallutas pataljon Rannu mõisa, kus kandis ka esimesi kaotusi. Järgnevail päevadel toimusid lahingud Valguta kandis. Sinna saabus pataljonile täienduseks veel 40 vabatahtlikku, kellest enamus olid Tartu üliõpilased ja kooliõpilased. Jaanuaris kuulus pataljoni koosseisu ümmarguselt 400 meest. Võideldes vaenlase ülekaalukate jõududega Valguta, Rõngu, Pikassilla ja Hummuli juures, osutus Tartu vabatahtlike pataljoni tegevus seal enamasti edukaks. Eesti vägede üldise pealetungi arenedes puhastas pataljon vaenlastest Võrtsijärve idakalda ja Väike-Emajõe oru. 1. veebruaril pealelõunal jõudis 5 pataljon Valka. Kaks nädalat kestnud lahingutes langes 6 ja sai haavata 18 õppursõdurit. Kuid õppursõdurid ei olnud edukad ainuüksi rindel, vaid hodsid korda ka tänavail. Virumaa õpilaskond, kes nimetas end ,,Narva poisteks", viibis 17.
annaabi.ee 
