käitumuslikud jooned viitavad nende suuremale vitaalsusele. · Teine nn ,,sugulise valiku mudel", millega tuli välja R. Fischer, väidab et emastel on juba kaasasündinud eelistused teatud isaste tunnustele ja seda veel enne kui tunnused fenotüübiliselt populatsioonis avalduvad. Selle tulemusena looduslik valik testib neid nn. eelistatud tunnuseid, mis aegajalt isenditel fenotüübis tekivad. Näiteks, kujutame ette, et emased mingil põhjusel eelistavad pikasabalisi isaseid. Mutantsed isendid pikemate sabadega saavad automaatselt paaritumise eelise ja see alleel on järgmises põlvkonnas juba oluliselt suurema sagedusega esindatud ning sellega ka pikasabaliste isaste hulk samuti. Mida põlvkond edasi, seda suuremaks nende isendite hulk populatsioonis kasvab, sest emased eelistavad just neid. Lõpuks elulemuse tõenäosuse ja sugulise atraktiivsuse vahel saabub tasakaal- enam ei saa saba pikemaks
Isane, kelle eluiga on lühike, aga kes annab palju järglasi on evolutsiooni aspektist edukam kui isane, kes elab kaua aga kelle järglaste hulk on väike. Esimesel juhul nende isendite geenid populatsioonis domineerivad ja need geenid domineerivad ka kogu liigil. "Heade geenide teooria" ütleb, et atraktiivsus määrab isaste parema kohasuse (fitness). Näiteks, kujutame ette, et emased mingil põhjusel eelistavad pikasabalisi isaseid. Mutantsed isendid pikemate sabadega saavad automaatselt paaritumise eelise ja see alleel on järgmises põlvkonnas juba oluliselt suurema sagedusega esindatud ning sellega ka pikasabaliste isaste hulk samuti. Mida põlvkond edasi, seda suuremaks nende isendite hulk populatsioonis kasvab, sest emased eelistavad just neid. Lõpuks elulemuse tõenäosuse ja sugulise atraktiivsuse vahel saabub tasakaal- enam ei saa saba pikemaks kasvada, sest siis hakkavad isased
paabulinnu saba) siis mida suurema puudega antud isane on, seda paremad alleelid peavad tal olema teistes lookustes, et ellu jääda, kokkuvõttes "valiva" emase järglaskond sellisest valikust võidab. Puude "hind" garanteerib kvaliteedi usaldusväärsuse. 12. Fisheri runaway teooria kohaselt, mis säilitab emaste valikuprintsiipi? Miks valik seda ära ei kaota? Fisheri teooria eeldab päritavat varieeruvust isastele omase puude tunnuses; Pabulinnu näide. Emased valivad pikasabalisi, sest muidu oleks nende lühikesesabalised pojad (sest tunnus on päritav) paaritumisest tõrjutud. Emase (kes ei eelista pikka saba) järglased, (kellel pole pikka saba), ei leia partnereid, sest pea kõik muud emased eelistavad pika sabaga partnerit. Järelikult, kui lühisabalised paaruda ei saa, ehkki muudes tunnustes nad on tegijad, siis nad oma geene edasi ei anna ja mutatsioon, millel on pikkusest ükskõik, ei pärandu edasi ja kaob populatsioonist. 13
annaabi.ee 
