Ta jõuab maja juurde ning vajutab korteri numbrit.Maja ise on nii väljast kui seest moderne,tüüpiline 21.sajandi tipptehnoloogiline hoone.Andres avab ukse ning Laura astub sisse. Andrese korter on avaraplaneeringuga. Toad on ruumikad,valgust täis. Laura annab üle ostetud kaubad ning paneb mantli virna ja võtab kingad jalast. Andres: “Tunne end kui kodus.Räägi,mida oled vahepeal teinud peale töö kirjutamise.Eelmine kord läksime nii ruttu lahku,et polnud aega pikamalt kõnelda.” Laura: “Kas juba kooli ajal polnud see nii,et me rääkisime vaid msn-s ja harva koolis.Vanemad ei pööranud meile kunagi tähelepanu.Nii me kasvasime üles selles kiirustavas maailmas.” Laura võtab diivanil istet ja Andres tugitoolis. Andres: ”Täna õhtul võtame aja maha ning jätkame juttu sealt, kust meil eelmine kord pooleli jäi. Kas sa elad ikka selles kõledas Koplis?” Laura: “Ei,enam ei ela.Elan nüüd Kalamajas.Pidin Koplist ära kolima,sest see maja lammuti
Seega teoreetiliselt peab uurija/vaatleja teada, mis on agressiivsus/agressiivne käitumine. Ka sagedust on võimalik vaatluse põhjal paika panna. Et kui sageli laps on agresiivne ja mille peale jne. Vaatlus võimaldab ka vaatdata, kui kaua agresiivsus kestab, kui palju aega võtab vihast ülesaamine ja samuti, mis on need vallandajad (trigger-id). Enamasti ei tule agresiivsuse hood lambist. Vb ei saa infot kätte ühe päevaga, seega tuleks veidi pikamalt vaadata. Vaatlus võimaldab võrrelda laste käitumist ka teiste lastega. Nt kui lapsed peavad meeldiva tegevuse lõpetama , siis kuidas täpselt samas olukorras k'ituvad teised lapsed, kui närvi keegi läheb. Vaatlus võimaldab vaadata , kuidas laps reageriv keskkonnas toimuvale: kas sotsiaalsetele (inimestega seotud) muutustele või füüsilisele muutusele (kas liiga pime, liiga palav, külm jne). Käitumise ja keskkonna omavahelist interaktisooni võimaldab vaatlus ülevaate anda
annaabi.ee 
