Lisaks on Aafrika jooksjatel allpool põlve jala ülesehitus pisut teistsugune. Neil on väga pikk Achilleuse kõõlus ning võrdlemisi väike sääremarjalihas ja see asub üleval pool. Eurooplastel see-eest on sääremarjad paksemad ja ulatuvad allapoole. Lisaks on mustanahalistel veres rohkem testosterooni, kehas vähem rasva ning ka normaalsest kõrgem hemoglobiinitase, seda just eriti aafrikaste puhul. (4) 2.2 Elukeskkond kui sportlase vormija Kesk- ja pikamaadistantsidel on määrav see, kui efektiivselt sportlase lihased hapnikku kasutavad. Just Ida-Aafrika mägedes on aegade jooksul arenenud välja hapniku kõige efektiivsemalt kasutamine. Ühelt poolt on sellised eeldused päritud, teisalt soodustab kõrgmägedes elamine, et lihased võimalikult ökonoomselt hapnikku kasutavad. (4) Vana Maailma inimene mandub oma mugavuse tõttu. Arvutid ja muud ahvatlused kahandavad aktiivse elu osakaalu
m ujulas 50m vabalt 25,74 ja 100m vabalt 58,91, 50m selili 31,95 ja 50m liblikat 29,81. Kuulunud aastast 1996 Eesti koondisesse. Richard-Aleksander Tiswelt Sündinud 20.novembril 1882 aastal Tallinnas. Õppis ujuma Kalarannas. Siirdus 1899 tööotsinguil Peterburi, alustas sportimist Peterburi Eesti Jõumeeste Ühisuses, hiljem jätkas Peterburi "Kalevis". Võitis a-st 1908 auhindu paljudel ujumisvõistlustel nii lühi- kui ka pikamaadistantsidel: 1908 võitis Soomes 15 km pikamaaujumise 2 tunni 32 minutiga ja 1909 pälvis Euroopa esiujuja tiitli, läbides 50 m 31,2-ga, 1910 kordas Soomes eelmise aasta saavutust, 1911 läbis Vladivostokis 50 m 28,8-ga. Ujus Peterburist Kroonlinna (14 versta ehk 15 km) 3 tunni 40 minutiga. 190814 kirjutati temast palju kordi ajalehtedes, teda kõrvutati maadlejate Lurichi ja Abergi ning sõudja Kuusikuga. Kokkuvõtte