taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV-kiirguse eest) 9. Mis on Dobsoni ühik (DU)? Ühik atmosfäärisambas oleva osooni üldkoguse (O3) väljendamiseks nn taandatud osoonikihi paksuse kaudu. 10. Ultavioletkiirgus ja selle tähtsus.
Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV- kiirguse eest) 7. Ultavioletkiirgus ja selle tähtsus. Ultavioletkiirgus on elektromagnetiline kiirgus lainepikkusega 10 - 400 nm. Omab väga tugevat bioloogilist toimet, mis on seletatav fotokeemiliste protsessidega
- Tähtsus: 1. Vähendavad nähtavust (muudab õhu häguseks) 2. Hajutavad ja neelavad päikesekiirgust 3. Pilvede kondensatsiooni tuumadeks 4. Osalevad atmosfäärikeemias 5. Mõju inimese tervisele (kahjulik) 6. Mõju kliimale: otsene mõju kiirguse vähendamise kaudu ja kaudne mõju pilveprotsesside kaudu. MAA KIIRGUSBILANSS Koosneb päikese lühilainelisest (UV, nähtav valgus) kiirgusest ning Maa pikalainelisest (infrapuna) kiirgusest. Päikesekiirgus sõltub Päikese aktiivsusest. Päikese aktiivsus väljendub 11 aastases päikeselaikude arvu muutumise tsüklis. Päikese laikude arv: üksikud laigud + 10*gruppide arv - Kuigi laigud on tumedamad (3800 K, ümbritseva pinnatemperatuur 5800 K), siis mida rohkem laike, seda aktiivsem päike ja rohkem kiirgust (teatud piirini) - Päikesekiirguse jaotumine maapinnal sõltub: 1
osa veeaurusst kondenseerub. Õhku tekivad veepiisad või jääkristallid, millest tekivad pilved, udu. Pilved võivad jälle aurustuda, teisel juhul kui pilvepiisad kasvavad veelgi, võivad nad sadada vihma või lumena alla. Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm. On kõige olulisem kasvuhoonegaas ja suleb veeringe. Süsihappegaas Süsihappegaasi hulk atmosfääris kõigeb 0,02%-0,04% piires. On värvitu gaas, õhus peaaegu 1,5korda raskem. CO2 hulk atmosfääris kasvab, tekib orgaaniliste ainete oksüdeerumisel, kütuste põlemisel, hingamisel jne. Teda tuleb veel maalõhedest ja vulkaanipurestel. Taimed tarvitavad teda fotosünteesil. Ookean neelab suure hulga CO 2
ja loomse biomassi keemiliseks energiaks (fotosünteesis) ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks (biooksüdatsioonis), vähesel määral võib energia väärinduda (tekivad energiarohked ühendid). Keskkonna energeetiline iseloomustus Organismid, mis elavad maapinnal või selle lähedal, kasutavad energiavoogu, mis moodustub: a) päikesekiirgusest ja b) lähedalasuvate kehade (pikalainelisest) soojuskiirgusest. Need mõlemad faktorid määravad kindlaks keskkonna klimaatilised tingimused (temperatuuri, vee aurumise, õhu ja vee liikumise), kuid ainult väike osa päikesekiirgusest kasutatakse ära fotosünteesis. Biosfäärile kosmosest langeva päikeseenergia hulk on 2 cal cm2 min1 (100%), kuid läbi atmosfääri tulles see väheneb ja selgel suvisel päeval võib maapinnale jõuda mitte üle 67% esialgsest energiahulgast (1,34 cal cm2 min1)
annaabi.ee 
