elusorganismi,kutsuti juugendit tema algus aegadel vihmaussistiiliks. · Tervikliku arhitektuuriga ühtesulanduva kujunduse saavutamiseks kasutas juugend juba ajaloost tuntuid võtteid: seinamaalingut,sisseehitatud mööblit,mosaiiki,vitraazi,kõiki ruume läbivaid värve ning materjale · Lemmiktaimed krüsanteem ja orhidee, ka liilad ja iirised, kallad ja tulbid, alpikannid ja võõrasemad, põllulilled ja viljad. · Looma- ja linnuriigi lemmikuteks olid pikakaelalised linnud flamingod, luiged, iibised, pelikanid, paabulinnud, armastati ka salamandrit, vähki ja krabi. · Värvigamma erilise au sees olid violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised, eriti paabulinnuvärvid. LAMP, LOUIS COMFORT TIFFANY USA Henry van de Velde bürootolo Gustave Serrurier-Bovy Kortermaja Castel Beranger. Hector Guimard. Pariis Hector Guimard, Castel Beranger Sotlane Charles Rennie Mackintosh
Värskena mõjusid nii tolleaegsed lähenemisvõtted (nt Kristjan Raua monument) kui näituse asukohad. Tegutsevatest kunstnikest tuleb ära markida Anton Starkopf, Edgar Viires, Olav Männi. Rangetest ideoloogilistest ettekirjutustest vabanemiseks kasutati ka naivismi. Ühelt poolt on lihtsameelne lähenemisele moodsale kunstile omane, teiselt oli see võimalus vastu töötada tehnokraatlikule arengule ja lihtsalt keskenduda individuaalsetele teemadele. Heaks näiteks Lembit Sarapuu pikakaelalised naised. Kokkuvõtteks sulaperioodi temaatikas tehnikast olenemata saab rääkida anripiiride kadumisest, teemade sulamisest, mänge nii vormis kui värvis, Arhitektuuris mõisteti aastal 1955 ametlikult hukka nn ,,liialduste periood". Alles jäi tehniliselt aegunud ja igav ,,nõukogude funtsionalism". Lubadustega kogu NSV elanikkond varustada korteritega arendati standartsete modernistlike paneelmajade ideed. Tekkis nähtus nagu kunstide Table of Contents 1.1. KUNST 18