Euroopa Liidu säästva arengu strateegia Euroopa Liidu säästva arengu strateegia sai heakskiidu Göteborgis juunis aastal 2001. See oli Euroopa Liidu jaoks esimene strateegia arendamaks jätkusuutlikkust Euroopa riikides. Strateegia seab eesmärgid 30 aasta pikkuseks ajaks. Peamiseks eesmärkiks on: säästva arengu majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõõde peavad liikuma käsikäes ning vastastikku teineteist täiendama. Eelkõige loob säästev areng Euroopa Liidule pikaajlise üldpildi ühiskonnast, mille heaolu on maksimeeritud. See loob aga omakorda võimalused puhtamale, turvalisemale ja tervemale keskkonnale. Strateegia kohaselt lubatakse ühiskonda, mis pakub parimat elukvaliteeti nii meile kui ka meie lastele ning lastelastele. Euroopa Liitu peetakse ka 2002. aastast alates ülemaailmseks liidriks, kes kujundab säästva arengu poliitikat ja strateegiaid. Üldeesmärgiks on loodud võitlus kliimamuutustega, CO2 heidete vähendamine
kui füüsikaliste tunnuste kodeerimisel. Testimise mõju meeldejätmisele. Pikaajalisse mällu salvestamist mõjutab sagedaste testide tegemine. Õppimise käigus erinevate meenutamisstrateegiate rakendamine suurendab pikaajalisse mällu salvestamist. Põhjus: testimisolukord hõlmab rohkem semantilist töötlust kui lihtsalt kordamine. H.Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Ebbingahus tegi enda peal pikaajlise mälu katseid, kus jättis meelde ebamääraseid häälikuid ja siis üritas neid meenutada 31 päeva vältel. Unustamiskõver vastab logaritmilisele funktsioonile – alguses on kiire, aeglustub aja möödudes. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? Peab paika episoodilise ja semantilise mäluga seoses, ei pea paika autobiograafilise ja protseduurilise mäluga seoses
annaabi.ee 
