funktsioone näiteks nagu teadusteooriate seletav, ühtsustav ja ennustav jõud. On väga tavapärane, et nähtuste valdkonda, mida on küll hästi kirjeldatud aga mitte nii hästi seletatud, seletatakse teadusliku teooria abil. Näiteks planeetide liikumine, kus matemaatilised kirjeldused on üsna täpselt teada, aga probleemiks on nende liikumiste seletus. Teaduste ajaloos on nendel liikumistel olnud väga palju erinevaid seletusi aga kõige pikaaegsemaks jäi Isaac Newtoni teooria, kus seletavaks abivahendiks oli gravitatsioonijõud, mis on tüüpiline teaduslike teooriate komponent, sest seda ei saa otseselt vaadelda. Siinkohal on olulisem teadusteooriate võime anda põhjuslikke seletusi ja ühtsustada terveid nähtuste valdkondi. Näiteks Newtoni gravitatsiooniteooria seletas ja ühendas nii erinevaid nähtusi nagu õunte vaba langemine, planeetide liikumine ja loodete olemasolu ehk siis struktureeris korrapäraselt
sündideni viinud sündmusi. Agraarsed tsivilisatsioonid, mis olid seotud kindlate põllumajandusele vastavate kohtadega ja vastava eluviisiga, olid kliimamuutuste suhtes tundlikumad kui karjakasvatajatest rändrahvad, kes said oma tegevust kliima muutudes kergemini muuta. ((Foto: Ungari parlamendihoone Budapestis Doonau üleujutuse ajal juunis 2009.)) --- 56 Tõenäoline on, et üha suurem osa sademeid langeb vihmana, mis kestab mitmeid päevi või isegi nädalaid. Kliimaolude pikaaegsemaks ennustamiseks koostatakse kliimastsenaariume. Selle kohaselt peaks näiteks Eesti kliima jätkuvalt soojenema ja seda eelkõige talve ning kevade arvel. Lumikatte kestus peaks vähenema. Eestis ongi viimase 50 aastaga looduse kevadine ja suvine areng nihkunud keskmiselt 2-5 päeva varasemaks. Kevade algus on varasem, suurenenud on soojade kevadete hulk. Sügise algusaeg on sellel perioodil muutunud kõige vähem. Eesti
annaabi.ee 
