POISID Kuni 7- aastani kasvasid poisid pere juures. 7- aastaselt võeti pojad ema juurest ära ja viidi sõjakooli. Sõjakoolis pidid poisid olema kuni 20- eluaastani. Siis olid poisid täisväärtuslikud sõjamehed. 30- aastaselt võisid mehed luua pere ja osaleda rahvakoosolekul. Pere juures ei viibinud mehed kunagi kaua, sest nad käisid õppustel ja lahingutel. Nad jätkasid oma sõjaväelist elustiili. Poisid elasid vanusegruppide kaupa salkades. Igal salgal oli juht ja piitsakandja. Juhiks olid tugevamad. Piitsakandjad võisid teisi piitsutada. Nemad olid juba täiskasvanud. Piitsa võidi saada vanemale inimesele vastuhakkamise eest ja selle eest, kui jäädi varastamisega vahele. Noored spartiaadid pidid vastuvaidlematult täitma kõiki vanemate inimeste poolt antud käske. Poisid õppisid kaklust, võitlust, ujumist, odaviset, kettaheidet, võimlemist, jooksu. Kirjaoskus, lugemine ja matemaatika polnud nii tähtsal kohal
esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks? Algus: Livius Andronicus (3. saj eKr) Õppeotstarbeline Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia rooma kirjanduse esikteos esimene ilukirjanduslik tõlge Euroopa kirjanduses säilinud üksikud read 240 eKr Rooma mängude pidustus: esimesed ladinakeelsed draamad: 1 tragöödia ja 1 komöödia Kontaminatsioonid mugandamisel. Tragöödiad: Trooja hobune, Achilles, Aegisthus, Tereus, Piitsakandja Aiax, Andromeda, Antiopa, Danae, Hermiona, Ino. 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt (nimeta 3) ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Kreekaainelised (enamik): Enniuselt, Pacuviuselt, Acciuselt katkendid; hiljem Senecalt tervikuna säilinud 6 Roomaainelised: fabula praetexta (esitatud ametnikurõivas toga
annaabi.ee 
