vältel. Võib öelda, et spartalaste õpetus toimus piitsa ja prääniku abil. Läbi kogu nende hariduse allutati noort karmile distsipliinile, selle hulgas oli ka ihunuhtlus karistus, mida pea igal pool teistes Kreeka linnriikides kasutati vaid orjade puhul. Ihunuhtlust jagasid ka poistele neile määratud salgajuhid, kes olles liiga armulikd, võisid ka ise peksa saada. Valu talumine oli vajalik, kui sõdur sattus vaenlase juurde vangi. Mõned noorukid võtsid piitsahoopide talumist kui võistlust. Üheks väljenduseks oli iga-aastane võistlus Artemise templis, kus noored pidid kannatama piitsahoope. Võitjat kiideti ja autasustati. Allikates on mainitud ka, et vastupidavuse treenimiseks ja omandi suhtes ükskõiksuse arendmiseks jagati poistele ainul üks rõivas aastaks, ka ei käinud nad tihti pesemas, kõnniti ringi paljajalu ja magati ebamugavatel pilliroomattidel (milleks pidid nad pilliroogu korjama käsitsi).
Kaupmees andis raha Jurole ja tahtis hobusega ära sõita. Viimasel hetkel meenus Jurole päitsenöör, aga kaupmees ei andnud neid käest. Nüüd tundis Juro kaupmehes Meistri ära. Krabat püüdis Meistrit seljast maha visata, kui teda üle põldude risti-rästi aeti, kuid Meister nüpeldas teda piitsaga, selle eest et Krabat ei teinud nii nagu Meister ütles. Lõpuks murdis Meister Krabati vastupanu. Siis vabastas ta päitsenööri ja Krabat moondus taas inimeseks. Kogu ta keha oli piitsahoopide, marrastuste, sinikate ja haavadega kaetud. Kui Meister lahkus, soovitas ta Krabatil oma kannatused Jurole edasi anda. Krabat seda aga ei teinud. Jurol oli mingit salvi, millega ta määris Krabati haavu ja need paranesid kiiresti. Kui nad hakkasid veskile lähenema, siis soovitas Juro, et nad peaksid lonkama ka - Krabat seepärast, et sai Meistrilt kerepeale, Juro aga seepärast, et Krabat talle nahatäie andis. Juro arvates polnud Meistril vaja teada sellest salvist, mida ta kasutas. 7
annaabi.ee 
