Fotograafiaga alustasin 12 aastaselt, kui isa mulle Smena kaamerat tutvustas, sellest hetkest tutvusin laboritööga - ilmutusvannid, punane lamp, negatiivid, jne. Kõik algas siis. Võitsite "Aasta Pressifoto 2011" peapreemia ja parima uudisfoto preemia. Kuidas reageerisite, kui oma võidust teada saite? Kas see tuli teile üllatusena? AP: Aasta pressifoto peapreemia väljakuulutamise hetkel olin ma Eesti-Vene piiril ja ootasin piirivalvurilt passi tagasi, et sõita Piiterisse (loe: Sankt-Peterburg, linn Venemaal) kajastama Vene presidendivalimisi. Muidugi olin rõõmus ja õnnelik, et olin ühe oma sihi saavutanud, eks nüüd uued sihid seatud ja sammud sinnapoole astutud. Rääkige natukene fotoreportaazist "Suusakuninga tõehetk" millega parima uudisfoto preemia pälvisite. AP: Sellest eriti pikka juttu ei ole: nägin kuidas Andrus Veerpalu murdus ja kuna ka minule oli see üsna raske moment näha suusalegendi pisarates
seda kaasemigrantide, algajate kirjanike toetuseks. Talviti elas Pariisis, suviti LõPrantsusmaal üürivillas. Pärast '20ndat aastat B Venemaale enam tagasi ei läinudki. 1938 tegi B visiidi Baltikumi. Sõja alates jäi Prantsumaale. Läks oma maavillasse, kirjutas palju. '45 tagasi Pariisi, kui sõda läbi. elu lõpuaastad rahulik vanaduspõlv, kirjutas mälestusi. Maetud Pariisi Vene emigrantide kalmistule. Bunin Eestis. 1938. Venemaale lähim piirkond, et kui ei saa minna Piiterisse, tuleb Jurjevissegi. Igatses Venemaa järele, kuid tagasi ei läinud. Es käis Tartus ja Tlns. Tartus viibis kauem. Kõigil kohtumistel Baltikumis läks jutt selle peale, mida B NLst arvab jms. Ei kommenteerinud oli tagsihoidlik ja diplomaatiline. I küsimus oli, et millisena näeb B Euroopa tulevikku. Pessimistlik. Kindel, et uus sõda on tulemas ja et see puhkeb seetõttu, et Euros on mitmed kasuahned diktaatorid. Tartus oli B miut päeva. VIP. Raudteejaama tulid ind talle vastu
annaabi.ee 
