tihti häirimas neid ,jätavad nad oma elukoha ja otsivad uue. Suur osa nendest loomades leiab hiljemalt kodupaiga aladel, kus inimese mõju on olnud minimaalne.Inimese poolt puutumaituid alasid leidub väga vähe.Loodussaadused muutuvad ajapikku aina reostunumaks ,kuna vajavad rohkem keemilist töötlemist.Ressurssid muutuvad haruldamateks ja kõrgema hinnaga kättesaadavamateks. Eesti on maailmas ainuke riik , kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil.Ka põlevkivi on piitatud ressurss , siis saab ükskord otsa.On kaalutud võimalust ehitada tuumaelektri jaama, kuid see tundub väga ohtlik riigile.Riik on nii väike ja kui midagi läheb valesti on kogu riik kiiritatud ja tagajärjed võivad olla väga koledad, nagu Jaapanis hiljuaegu olid , tsunamid , maavärinad, inimeste hukk, kodude kaotused.
koosseisu suhtelist vaesust, võrreldes ookeanilise soolsusega merelahdedes. Loomastiku vaesust tingibki enamasti vee madal soolsus Läänemeres, mis ei võimalda tüüplistel merevee elukatel selles veekogus elada. Merevormidest esinevad Läänemres ainult kõige avarasolsemad, kes taluvad veesoolsuse tugevat vähenemist. Peale merevormide kuulub Läänemere põhjaloomastiku hulka veel ka riimvee -ja mageveevorme. Magevee vormid on siiski piitatud levikuga, asustades peamiselt väga madala soolsusega rannapiirkondi,lahesoppe ja jõgedesuudmealasid. Karbid: Läänemeres elava kümmekonna merekarbi hulgas on tavalisemaid ainult neli, nimelt söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liivauurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolsused loomad. Vee soolsuse langemisega kaasnemb karpidel, nagu ka teidtel mereloomadel kääbustumine. Teod: Merelise päritoluga tigusid esineb Läänemeres vahe. Nendest enamiku levik
Teadvuse vool on tegelase tunnete ja mõtete üleskirjutus, selle eesmärgiks on avada tegelaste sisemaailma täielikumalt, kui seda teeb sisemonoloog. Modernistlik romaan võib olla täielikult kirjutatud tegelase teadvuse vooluna. TEMA JUTUSTUS ehk kolmandas isikus jutustus võib samuti edastada vaid ühe tegelase piiratud vaatepunkti. Iga mina-jutustuse võiks ümber kirjutada tema-jutustuseks, ilma et vaatepunkt muutuks. Ent sageli pole tema-jutustuse vaatepunkt piitatud ühe tegelase taju- ulatusega. Võib juhtuda, et tegemist on KÕIKETEADVA JUTUSTAJAGA: sündmusi jälgiks nagu jumalik pilk, kelle vaatepunkt on piiramatu. Kõiketeadev jutustaja võib oma teadmisi lugejaga jagada erineval määral: ta võib loos toimunut selgitada, arutada ja analüüsida, või vastupidi, ta võib piirduda vaid sündmuste kiretu esitamisega. Sageli esitab kõiketeadev jutustaja lühiiseloomustusi, võtab mõnesse lausesse kokku olulisemad iseloomujooned.
annaabi.ee 
