Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajanduse arendamisele. PIISTAOJA TALU KUJUNEMINE: Tori vallas Piistaoja kaldal asuva Piistaoja talu ostis selle rentnik Mart Pool 1896. aastal. Piistaoja oli Poolide suguvõsa kasutuses olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal
rakendas esimest korda Eestis masinlüpsi ja elektritara; propageeris silotegemist; korraldas karjakasvatus- ja piimatalituskursusi; töötas välja talutööde ratsionaliseerimise õpetuse, pani aluse püsivale tööliskaadrile talus. sai eesti rahvas tol ajal vaimustust ning tõuget rahvuslikuks liikumiseks; 1993. aasta kevadel Valgamaal loodud Theodor Pooli Fond on oma tegevuse põhitähelepanu suunanud noortele ettevõtlikele maaperedele kui määravale jõule külaelu arendamisel. Piistoja talu Eesti põllumajanduses Majapidamine, mida 1941. aastani nimetati Piistaoja taluks, edaspidi aga Piistaoja Tõuaretuse- ja Katsemajapidamiseks (1941-1944), Piistaoja Veisekasvatuse Katsejaamaks (1945-1950) ning Vändra Veisekasvatuse Katsejaamaks (1951. a. praeguseni), on ligemale kolmveerand sajandi kestel oma seostatud teadus- ja tootmistegevusega kaasa aidanud Eesti põllumajan-duse arendamisele. Piistaoja talu kujundamine
annaabi.ee 
