teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab piisonite sõnnik. Miks hävitati piisonid? Põhja-Ameerika hõivajad 19. sajandil vajasid selleks raudteid ehitada, selle jaoks oli omakorda vaja indiaanlaste maid. Kuna põliselanikud olid piisonitest sõltuvuses oli üks hõlpsamaid viise, kuidas indiaanlaste vastupanu murda, piisoni kui liigi hävitamine. Millist kasu said inimesed piisonitest? Inimesed sõid piisoniliha, tegid kehakatteid piisoninahast ja karvadest ning tootsid väetist piisonikoljudest. Lisaks hoidis piison ka preeria elukooslust.
Kolmeks Õeks. Toiduvalmistamine Naised otsisid tundide viisi toidupoolist, tassisid vett ja valmistasid toitu. Tütred rabasid emade kõrval juba varasest lapseeast peale. Pueblo naised küpsetasid õueahjudes maisikaraskit. Looderanniku tlinglitid panid tihedalt punutud kuusejuurtest korvi vett, liha ning juurvilju, lasid vette tulikuumad kivid ja keetsid ühepajatoitu. Preeriaindiaanlased kasutasid selleks piisoninahast kotte. Metallkatlad, mis pidasid kauem vastu kui nahk või punutis, levisid eurooplastest kaupmeeste kaudu. Põlisameeriklastel polnud kindlaid söömavahesid, söödi siis, kui kõht oli tühi, peale õnnestunud jahti või kui mõni rändaja juhtus peatuma. Kostitamine oli oluline komme. Toiduküllus tähendas küllust kõigile ja kui puudus kätte tuli, jagati piskugi võrdselt. Toitu talletati talveks, kui taimi ja jahiloomi oli raskem leida. Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed
Kolmeks Õeks. Toiduvalmistamine Naised otsisid tundide viisi toidupoolist, tassisid vett ja valmistasid toitu. Tütred rabasid emade kõrval juba varasest lapseeast peale. Pueblo naised küpsetasid õueahjudes maisikaraskit. Looderanniku tlinglitid panid tihedalt punutud kuusejuurtest korvi vett, liha ning juurvilju, lasid vette tulikuumad kivid ja keetsid ühepajatoitu. Preeriaindiaanlased kasutasid selleks piisoninahast kotte. Metallkatlad, mis pidasid kauem vastu kui nahk või punutis, levisid eurooplastest kaupmeeste kaudu. Põlisameeriklastel polnud kindlaid söömavahesid, söödi siis, kui kõht oli tühi, peale õnnestunud jahti või kui mõni rändaja juhtus peatuma. Kostitamine oli oluline komme. Toiduküllus tähendas küllust kõigile ja kui puudus kätte tuli, jagati piskugi võrdselt. Toitu talletati talveks, kui taimi ja jahiloomi oli raskem leida. Põlisameeriklaste rituaalid ja kombed
annaabi.ee 
