Uurijad on jõudnud järeldusele, et kroonika kirjutaja tuli Liivimaale 1205.a., oli pärit Alam-Saksamaalt. 1205-1259. Nägi väga paljusid sündmusi ise pealt, osales ise nendes ka. Ta pidi kasutama varasemaid märkmeid või pidi kogema suulisel teel andmeid, kes siinsetel aladel varem tegutsesid. Kroonika algab juba varasemate sündmustega. Kroonika on kirjutatud 1224-26, 27 a on seda täiendatud. Kroonika kirjutaja on subjektiivne, lähtus iseendast ja sakslastest. Kõige paremini suhtub piiskoppidesse ja nendega seotud ristisõdijatesse. Kõikidesse vallutustesse ei suhtu ka ühtemoodi ilmneb poolehoid latgalitesse, eestlastesse suhtub vaenulikult. Originaalist on tehtud ärakiri, millest on säilinud 5 erinevat ärakirja, kuulsaim on Zamoyski koodeks. Kroonika kirjutati ladina keeles. Teine oluline allikas on Liivimaa vanem riimkroonika. Tekst pandi kirja värssides ja saksa keeles. Valmis alles 13. Sajandi lõpus. Ta on kasutanud ordumärkmeid. Võrreldes Henriku
Reformatsioon. Reformatsioon Vana-Liivimaal. Reformatsiooni tagajärjed. Reformatsioon - 16. sajandi algul Lääne-Euroopas tekkinud vastuseis paavsti poolt juhitud katoliku kirikule. Sai alguse 31. oktoobril 1517.Reformatsiooni ehk usupuhastuse algatas Martin Luther . 1523 jõuab reformatsioon Eestisse ning usujutlustajad leidsid linnadest väga kiiresti poolehoidjaid. Nende töö kandis vilja, sest linnakodanikud suhtusid maaisandatest piiskoppidesse või munkadesse kriitiliselt. 1525 pääses suund kõigis linnades võidul, ent paljud ordud, katoliku piiskopid, toomkapiitlid ja kloostrid jäid esialgy katoliku kirikule truuks. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Tagajärjed : * hakkas levima protestantism *ilmusid eestikeelsed raamatud, kujunema hakkas eesti kirjakeel, pöörati tähelepanu haridusele *hävitati pildirüüste käigus palju kultuurivarasid *Liivimaal jäi reformatsioon lõpetamata *iseseisvus Liivi ordu
annaabi.ee 
