Oli kõige rohkem maavaldusi ja sõjaliselt kõige tugevam. Piiskopid, eriti Riia peapiiskop, ei olnud selle võimutsemisega rahul. Riia peapiiskop pidas end kõige olulisemaks, kuna ta oli kõige olulisem vaimulik jõud Vana Liivimaal. Nende vahel olid tülid ja kodusõjad täiesti tavaline nähtus. XIV sajandi lõpuks oli kujunenud olukord, kus Liivi ordu oli endale allutanud kõik teised väikeriigid v-a Tartu piiskopkond.ülejäänud valduses tegutsesid piiskoppidena isikud, kes olid ordule ustavad. Tartu piiskop Dietrich von Damerow püüdis organiseerida orduvastast liitu. Otsustas, et võiks anda Tartu Inglise kuninga kaitse alla. Tema ei võtnud pakkumist vastu, kuna Tartu piiskopkond asus liiga kaugel. Damerowil õnnestus saada Tartu piiskoponna liitlaseks Poola-Leedu. Poola-Leedu oli huvitatud Saksa ordu võimu vähendamisest, seda sai teha, võideldes ühe Saksa ordu haru vastu. Tal õnnestus liitu kaasata ka mõningad saksa väikevürstid.
nõudis väga palju rändamist. Munkadel, kes olid õpetanud usuteadust või õigusteadust, oli rohkem võimalusi tulevikus. Nende kiriklik karjäär oli palju suurem, kui nad olid olnud õpetajad. 13. - 15. sajandil olid paljud piiskopid, kardinalid ja paavstid olnud enne usklikku ametit õpetajad. 13. sajandil sai üle 33 protsendi Pariisi ülikoolis usuteaduskonna endistest õpetajatest tulevikus tööd piiskoppidena, ministritena või kardinalidena. Õpetajate koht keskaegses ühiskonnas Vaatamata sellele, et õpetajad kutsusid ennast meistriteks ja doktoriteks ei kirjutatud ametlikes tekstides õpetajatest midagi head, sest inimesed kadestasid neid. Esimeste ülikoolide ja õpetaja ameti tekkimisel said õpetajad tunnustust paavstidelt., kes kirjeldasid õpetajaid kui ‘’kiriku tuled, mis helendavad säravalt nagu tähed taevas’’ ja see tekitas linnarahvas kadedust
ristisõjale. Paavst andis loa Liivimaa kiriku kaitseks jätkuvalt ristisõdijaid värvata, mis ei olnud kaugeltki iseenesestmõistetav otsus, kuna jõude oli samal ajal väga vaja ka Lähis-Itta kavandatava ristisõja tarvis. Ristisõdijate jõule toetudes sai Albert säilitada ka parema positsiooni rivaliteedis Mõõgavendade orduga. Lisaks kinnitas paavst nii Alberti kui Theoderichi staatust vahetult paavstile alluvate piiskoppidena. Soontagana ristimine Ugandi ja Sakala ristimise ning pooleaastase sõjas toimunud pausi järel oli järgmiseks loogiliseks rünnakuobjektiks Läänemaa ja selle Riiale lähim kihelkond Soontagana. 1215./1216. aasta vahetuse paiku kogunes Riia sakslastest, orduvendadest, ristisõdijatest, liivlastest ja latgalitest vägi, mis liikus mööda merejääd Soontaganasse, kus peale külade rüüstamist asuti piirama Soontagana linnust