7 Pogost Eesti mõttes kihelkonnakirik koos kalmistuga (maakeskus). Ajalooliselt sünonüüm maksukogumiskeskusega kus ka mõistetakse kohut ja kuhu aja jooksul loodud ka kirik. Lussi rõhutanud, et kaelaristid matusetraditsioonis kristiaiseerumisperioodil, ss kadusid sajanditeks ja hiljem taas käibele. Talupoeg (pärast mongoli-tatari iket). Metropoliidid kreeklased. Loodi piiskopkondlik süsteem. U 15 piiskopkonda. Kui katolikus koonduvad peapiiskopi alla. Aga Vm tiitel, hierarhilist erinevust pole. Kiievi koobasklooster (Laura-Suur klooster v k)- raj 11.saj keskel. Kreeka päritolu mungad. Novgorodi Georgi/Jurjevi klooster 1119 esmamainitud (rajaja Jaroslav Tark legendi järgi). Ilus V-V ehitis. Nõuka ajal avati-suleti mitmeid kordi. Ka oluline pol keskus. Kaubahoovi võtmed seina kloostrisse hoiule (Novgordodi?).
kirikliku võimule. Leedulased korraldasid pidevaid rüüsteretki Liivimaal. Vene vürstide, Novgorodi ja Pihkva vürstide, eesmärgiks oli allutada Eesti- ja Liivimaa alad enda maksustuspiirkonda (Näiteks Ugandi Otepää). 7. Eesti enne ja pärast ristisõdu: Murrang ja järjepidevus- Eesti ja Läti vallutamine tähendas nende maade ajaloos põhjapanevat muutust. Muutused ei toonud endaga kaasa ainult uusi ehitisi nagu kirikud või kivilinnused. Alates 13. sajandist oli olemas piiskopkondlik kirikuvalitsemissüsteem, rüütli- ja teised vaimulikud ordud, omavalitsevad linnad. Võõrsilt tulnud inimeste osakaal oli väike, kuid nad moodustasid ühiskonnas juhtgrupi. Majanduse tootlikuse, tehniliste ja üldkultuuriliste uuenduste osas polnud olulist erinevust. Majanduse vallas suurimaks erinevuseks oli käsitöö ja kaubanduse märksa väiksem koondatus: Eestis puuusid linnalised asulad, mis oleksid kui kaubanduse- ja käsitöökeskused
annaabi.ee 
