Ta oli nii majanduslik kui ka vaimne juht. Ta kindlustas Rooma linna, suurendas kiriku sissetulekuid majandusliku tegevuse kaudu, rajas kloostreid, levitas kristlust, võeti kasutusele Gregoriuse koraal (ühehäälne kirikulaul). Samuti loodi Pippin Lühikese ajal (Frankide kuningas) kirikuriik. 10)Kirikukorraldus. Kirikukorralduses olulisemaks osaks oli kogudus. Algselt kohtuti katakombides, hiljem kirikutes. Kiriku territooriumiks olid piiskopkonnad ja peapiiskopkonnad, nende keskusteks olid piiskopkirikud ehk katedraalid ehk toomkirikud. Äärealadel olid preestrid, kelle ülesandeks oli viia jumalasõna lihtinimesteni. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestri ametisse maaisand ning piiskop pidi otsuse kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestrile oli lisaks kiriku teenistuses teisigi vaimulikke, kes aitasid jumalateenistust läbi viia. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna
Rooma esimene paavst ja piiskop oli apostel Peetrus. Kiriku püsiva sissetuleku tagas kirikukümnis kogu sissetulekust pidi 1/10 annetatama kirikule. KIRIKU KORRALDUS o Kristliku maailma korraldus ei olnud muutunud alates vanast ajast: olid piiskopkonnad, ning need tekitasid omakorda peapiiskopkonnad, mida juhtisid peapiiskopid, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Nende keskusteks olid katedraalid ehk toomkirikud (piiskopkirikud). o Kiriku hierarhia: Rooma paavst (katoliku kiriku pea) Jumala riigi esindamine ja katoliku kiriku juhtimine. Piiskop/peapiiskop Aitasid nõu ja tööga, jagasid sakramente, pühitsesid altareid, õnnistasid sisse sakraalehitisi, pühitsesid ametisse preestreid ja kontrollisid oma piirkonna vaimulike tööd visitatsioon.
annaabi.ee 
