Neist suurim ja tugevaim oli Saksa Ordu Liivimaa Haru territoorium, mida valitses Riias ja hiljem Võnnus resideeriv Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutav maamarssali ja kohaliku võimu toestavate käsknikega. Alles 15. sajandi keskel hakkas ordu Preisimaa keskvalitsuse alt iseseisvuma. Ülejäänud maaisandad, piiskopid, olid eelkõige paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu-, Saare- Lääne-,Kuramaa piiskopkond. Kirikuõiguslikult moodustasid Liivimaa ja Preisimaa piiskopkonnad 13. sajandi keskpaigast ühtse kirikuprovintsi Riia peapiiskopkond kuulus ka pärast Taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsile.
Vana- Liivimaa koosnes viiest iseseisvast väikeriigist. Neist suureim ja tugevaim oli Saksa ordu Liivimaa haru, mida valitses Riias ja Võnnus asuv Liivimaa meister koos ordu sõjalisevalmisoleku eest vastutava maamarssali ja kohalikku võimu teostavate käsknikega (komtuuride ja foogtidega). Ülejäänud maa isandad, piiskopid, olid paavsti poolt ametisse seatud vaimulikud, kellele langesid automaatselt ka ilmaliku valitseja kohustused. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, siis Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Kogu maa, mida harisid talupojad, jagunes maaisanda domeeniks, mille tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud, ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänistamata maad jagati maaisandate poolt suurteks halduspiirkondadeks,
Vasallid said sõjateenistuse eest läänivaldused Vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisad Taani kuninga vasallidel pärandamisõigus Vasallidel läänistatud aladel kohtuvõim talupoegade üle Hakati rääkima rüütli-seisusest Poliitiline jaotus Koosnes viiest iseseisvast riigist Suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru, Põhja-Eesti, Kesk-Eesti, osa Põhja ja Kesk- Läti Riia piiskopkond, piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim, Põhja-Läti Tartu piiskopkond, Tartu, Valga, Jõgeva, Võrumaa Saare-Lääne piiskopkond, valitsemine keeruline selle killustatuse tõttu Lääne, Hiiu, Saare ja Pärnumaa. Kuramaa piiskopkond, vaeseim, ei ajanud iseseisvat poliitikat, piiskop ja toomhärrad saksa ordu preestrid, Lääne-Läti Võõrvõimude omavahelised suhted Saksa ordu ja piiskopide vaheline võimuvõitlus
rootsilt, läbirääkimised tallinna piiskopiga-eestlased tapeti, tagajärjeks ordu sai Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks, talurahva jõukam osa vaesus, väikevasallid vaesusid, talupoegkonna, vasallkonna sots. koosseis ühtlustus. 3.poliitiline ülesehitus-Iseseisvatest riikidest oli suurim ja tugevaim Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, mida valitses Liivimaa meister koos ordu sõjalise valmisoleku eest vastutavad käsknikud. Piiskopiriikidest vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond. Edasi Saare-Lääne piiskopkond. Maaisandad ja läänemehed-Kogu maa , mida harisid talupojad, jagunes maaisandad domeeniks, mille tuludest kattis maaisandad riigivalitsemise kulud ja oma isiklikud väljaminekud ning vasallidele sõjateenistuse eest jagatud läänivaldusteks. Läänide suurus oli küllalt erinev. Läänistatud aladel algselt maaisandale kuulunud õigused, näiteks kohtuvõim talupoegade üle,
annaabi.ee 
