Feodalistlik ühiskonnastruktuur oli välja arenenud. Kuigi majanduses domineeris naturaalmajandus, hakkas tööjaotuse süvenedes ja tööviljakuse suurenedes arenema kaubavahetus ka kaugemate piirkondadega. Sellele aitasid kaasa ka 11.–13. saj toimunud ristisõjad. Kaubavahetuse areng soodustas omakorda kiiret linnade tekkimist. Kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja-Itaalia, kus uued linnad tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul hakkasid Euroopas välja kujunema rahvused ja rahvusriikide piirid. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis. Ehitustehnika: massiivsed seinad, ümarkaared, piilarid, silinder- ja ristvõlvid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles peatähelepanu oli pööratud sakraalehitustele. Romaani
ca 200 aastat hiljem) Välja oli arenenud feodalistlik ühiskonnastruktuur. Majanduses domineeris küll naturaalmajandus, ent julgeolekutingimuste paranedes hakati uuesti arendama ka kaubavahetust kaugemate piirkondadega ( viimast soodustasid ka 11.-13.sajandil peeetud ristisõjad). Kaubavahetuse areng omakorda soodustas kiiret linnade tekkimist (kõige kiiremini linnastusid Madalmaad ja Põhja Itaalia), mis tekkisid Rooma-aegsete linnade kohale või siis piiskopilosside ja kloostrite juurde. Romaani ajastul kujunesid Euroopas välja ka rahvused ja rahvusriikide piirid. Kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril, milles pöörati peatähelepanu sakraalehitustele. Romaani stiilis valminud ehitiste peamiseks tunnuseks on horisontaaljoon ja ümarkaar, mida kasutati nii konstruktsioonis kui ka dekoorimotiivina. Müürid-seinad on massiivsed ja monumentaalsed, üksikvormid mõjuvad üldkompositsioonis suhteliselt iseseisvatena. Ehituskeskusteks olid kloostrid
annaabi.ee 
