Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute
· Vanal ajal kujunes välja linlik asustus peamiselt idamaades ja Euroopa lõunaosas · Varakeskajal linlik kultuur käis alla · Uus tõus algas 9 sajandi lõpust · Kujunes välja keskaegne linn ja linnakultuur · Keskaeged linnad tekkisid: o roomlaste vanade linnade või kindluste kohale o Jõgede, merede äärde soodsatesse kohtadesse (sobiv sadamakoht) o suuremate feodaalide losside juurde o tähtsamate, suuremate kirikute (piiskopikirikute) juurde · linnad tekkisid ühiskondliku tööjaotuse süvenemisel · käsitöölistest, kaupmeestest ja lihtsamatest töölistest kujunes välja linna kodanikkond · enamasti nimetus kodanikud sõnast burg-linn, algselt kindlus (burgess, bouregeois) · linna keskuseks olid turuplats, raad (sageli turuga ühendatud), kirik · keskaegne linn tekkis alati feodaali (senjööri) maale, pidi tasuma sellele makse · 11, 12 sajandist alustasid linnad võitlust iseseisvuse eest
annaabi.ee 
