haagikohtunikud. XVI saj. alguses järgnesid kokkulepped pagenute vastastikuseks väljaandmiseks ka juba ordu ja piiskopiriikide vahel. 1507. keelati talupoegadel relvade kandmine (märk vabaduse lõplikust kaotusest). Vana-Liivimaa sise ja välissuhted Pärast Jüriöö ülestõusu ordu mõjuvõim kasvas. vana Liivimaa pisskopkonnad suuremal või vähemal määral Liivi ordust sõltuvusse. Iseseisvuse säilitas Tartu piiskopkond, kus oli piiskopik Dietrich Damerow, kellel olid mõjukad toetajad Saksa-Rooma keisririigis. Sellegi poolest 1396.a. rüüstati ordu poolt Tartu piiskopkonna maa , vallutati kõik linnused, v.a. piiskopilinnus Toomemäel. 1397. kutsus Saksa ordu kõrgmeister Konrad von Jungingen Danzigis kokku kongressi. Otsustati, et Riia peapiiskop peab edaspidi olema Liivi ordu liige, samas ei tohtinud ordu nõuda enam piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest
venelased vallutasid idaalasid. 1561. aastal toimus Riia peapiiskopkonna kui ka ordu valduste otse liitmine Poolaga. Aastast 1563 ei määratud enam Riia peapiiskopiks kedagi. Tartu piiskopkond - Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224. aastal. Piiskopi ametinimetus loodi alles 1235. aastal, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, sest esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud Lihula piiskopik. Kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop, vahetas ametinime Tartu piiskopiks. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta Saksa-Rooma keisri vasall ja kuulus Saks riigivürstide hulka. Valitsemine: Tartu piiskopil oli olemas nii vaimulik kui ka ilmalik võim, sest stifi ja diötseesi piirid olid erinevad. Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop visitatsioonide abil
annaabi.ee 
