VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu). Hõlmas peale Läti ka Sakalat, Järvamaad ja Kesk-Eesti väike maakondi
Ta pidi elu lõpuni vangi jääma; Krahvisõda 1533 suri Frederik I; Algas võitlus kuningatrooni pärast; Katoliiklased tahtsid kuningaks Christian II, luterlased Frederiku poega Christianit; 1534 valiti kuningaks Christian III, kes kinnitas luterluse riigiusuks; Aadlike võim nõrgenes; Frederik II oli kuningas aastail 1559-1588; 1560 sekkus Taani Liivi sõtta; SaareLääne ja kuramaa piiskokond andsid end Taani kuninga võimu alla; Hertsog Magnus; Christian IV (15881648) Rosenborgi Loss; Arenes kaubandus; Omandati ülemerevaldusi; Linnad muutusid suuremaks; Sekkuti 30aastasse sõtta; Norra 1536 kuulutasid välja Taani võimud Norra oma provintsiks; 16.saj Hakati rohkem kasutusele võtma maavarasid; Christian IV rajas uusi linnu: Kristiansand; Kristiania;oslo Rootsi suurriigi algus
Konkurents Liivimaa pärast Leedu-Poola ja Moskva vahel oli kindlasti olemas. 22. jaanuaril 1558 Vene sõjavägi tuli üle Liivimaa piiri, algas sõda. 2. augustil 1560? sai Saksa Ordu sõjavägi Härgamäe lahingus täielikult lüüa, Liivimaa osalt vallutati, osalt läks Poola-Taani-Rootsi võimu alla. Tartu piiskopkond vallutati. Magnus omandas ka Kuramaa piiskopkonna, vormiliselt ka Tallinna piiskopi koha, Saare-Lääne piiskokond, Ordu valdused ja Riia linn liideti 1561- 62 Leedu-Poola riigiga (vormiliselt Leeduga), Kettler võttis Ordu riided selhast ja andis truudusvande, temast sai Kuramaa hertsog, esialgu oli ta muude Poola valduste administraator, viimane Riia peapiiskop Wilhelm suri riias ja piiskopkond sekulariseeriti?. Sellega oli ka keskaegne liivimaa oma eksistentsi lõpetanud. 26.03.12 Keskaegse riiklik korraldus ja haldus
annaabi.ee 
