1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, tt), laatsare(t, tt), lilipu(t, tt), pahare(t, tt),
Konstantin Päts Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt
See on kas leivapäts või siis karu ehk oti, mesikäpa või pätsu eestikeelne nimi. Sõna käänatakse eesti keeles vastavalt sellele, kas kõneleja peab pätsi leivaks või karuks. Pätside suguvõsas käänatakse seda nii, et tegemist on leiba tähendava sõnaga. Nimi oli tegelikut hüüdnimi suure Põhjasõja ajal 18. sajandil ja võib-olla oli see antud juba varemgi ühele Viljandimaalt Holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja jaganud näljastele leivapätse. Kui üks mees, kellel suur pere toita oli, palunud poolt pätsi, andnud mölder kogu leiva, öeldes:,, Mida sa poole pätsiga peale hakkad, sul suur pere, võta aga terve päts." Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts, nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonnanimeks. Eestis hakati talupoegadele perekonnanimesid andma alles pärisorjuse kaotamise järel 19. sajandi alguses
annaabi.ee 
