ole samaselt tõene. Tõestus. Kui F on kehtestatav, siis väärtustusel, kus F on tõene, on valem ¬F väär ja ei saa seetõttu olla samaselt tõene. Ümberpöördult, 4 kui ¬F ei ole samaselt tõene, siis leidub väärtustus, kus ¬F on väär ja F on järelikult tõene. 4. Samaväärsed valemid. Lausearvutuse põhisamaväärsused. Valemite teisendamine samaväärsuste abil. Teoreem piisavatest tehete komplektidest. [1, L2 slaidid] Samaväärsed valemid o DEF: Valemeid F ja G nimetatakse samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igal neis valemeis esinevate muutujate väärtustel. o Teoreem: Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valemist F järeldub valem G ja valemist G järeldub valem F. o Teoreem : Valemid F ja G on samaväärsed parajasti siis, kui valem F ↔ G on samaselt tõene. Tõestus
leiutiste suhtes, kus patent jäetakse liialt kergelt määramata - tuginedes seejuures kasutatavuse puudujäägile või võimatusele.67 Kui jätta kõrvale võimalikkus, peab leiutis siiski opereerima ja seega ka töötama. Nanotehnoloogia uudsus on aga siinjuures takistuseks, kuna puuduvad piisavad meetodid ja katsetused tõendamaks nanotasandil leiutise töökorda. Seega võib nanotehnoloogilise leiutise patenteerijal tekkida puudus piisavatest tõendite leidmiseks sealjuures veenmaks ülevaatajat kasutatavuse üle.68 Kahtlemata Ühendriikide patendiõigusest tulenev nõue survestab liialt nanotehnoloogilisi leiutisi. Ühelt poolt välistab ta absurdsed taotlused, samas teiselt poolt pärsib kasvavad ja perspektiividega teaduse kui tehnoloogia innovatsiooni. Tegemist võib küll olla pseudoprobleemiga ning tehnoloogia arenedes ja täienedes mittetoimivusega seotud
objektiivse õiguse mõtte ja eesmärgi teadasaamisel Tõlgendamine ei ole mitte niivõrd arusaamine, kui just tunnetusprotsessi kõrvallüli. Tõlgendaja vaeb mitmeid võimalikke tähendusi, tuginedes eelnenud teksti seostele ja teadmistele, mis on saadud varem tõlgendatud tekstist. Siia lisanduvad veel hermeneutilised (tähenduslikud) asjaolud. Otsus, milleni nii jõutakse, ei ole loogiliselt sunnitud otsus, vaid piisavatest alustest tehtud valik. Tegelike õigustekstide keelehädad on tõsised, neid pole kerge ületada. Põhjus ei seisne mitte keeleõppe piiratuses, vaid selles, et õiguskeel omandatakse õigusallikate tekstide endi kaudu ja toel. K. Larenz ja õiguskeel: Mandri-Euroopas tegeleb jurisprudents e. õigusdogmaatika objektiivse õiguse “mõttega”. Jurisprudentsi meetodiõpetus on normatiivsete lausete (õigusnormide) keel. Jurisprudents on teadus õigusnormidest, kuid mitte norme andev teadus
annaabi.ee 
