pikaajaline kiirgus; Ea maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. & - pikalaineline kiirgus. Kui Eaf suurem kui 0, siis maapind soojeneb, kui väiksem kui 0, siis kaotab rohkem energiat kui saab. Sademete tekkimine Kolm võimalust : 1) pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel pilvepiisad pole ühesuurused. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind ning kumerema pinna kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt aurub (muutub väiksemaks), suuremale piisale aga liigub veeauru molekule juurde, kondenseerudes seal. 2)jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel - Maksimaalne veeauru rõhk on samal temperatuuril vee kohal suurem kui jää kohal. Kui õhus olev veeaur on seejuures veepiiskade suhtes ligikaudu küllastav, jääkristallide suhtes aga üleküllastav, siis piisakestel aurab vett, mis samal ajal kristallidele sublimeerub.
See ei aita kaasa üksteise parema tundma õppimisele. Lisaks ei korraldata regulaarseid koosolekuid, kus oleks kogu organisatsioon kaasatud ning seal oleks võimalik arutada suuremaid probleeme ning küsimusi, mis hõlmaksid rohkem kui ühte osakonda. Liiga kõrgelt spetsialiseeritud töö Töö rutiine, igav, samuti on probleeme kaadri voolavusega. Kõrgelt haritud töötajad ootavad arvatavasti midagi enam väljakutsuvat. Kahjuks ei olnud Ann töötajakeskne juht, kes oleks pööranud piisalt tähelepanu töötajate arengule ja heaolule ning kes oleks aidanud luua toetavaid ja positiivseid suhteid oma töötajatega. Klientide negatiivne hinnang teenindusele selles kontoris See oli põhjustatud sellest, kuna klientidele suruti lausa agressiivselt peale erinevaid, tasulisi lepinguid (krediitkaardid) olenematta vanusest ja taustast. See tekitaski klientides meelehärmi ja pahameelt. Puudus kliendikeskne lähenemine. Motivatsiooni puudus
uduvihm), 2)tahked (lumekruup, lumi, teralumi, jääkruup), 3)segasademed (lumelörts).Sademed liigitatakse langemise iseloomu järgi:laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi),hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurub vett, mis samal ajal kristallidele või skelettidele sublimeerub. Liigid ja tähised Lumi Jäävihm Hoogsademed
Temp muutub pinnases ööpäevase ja aastase perioodiga. Temp kõikumine pinnases kahaneb (hoogvihm, -lumi, -lörts).Pilvepiisad pole ühesuurused, nende mitmesugune suuurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem, seda sügavusega, kusjuures kahanemine sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Mida paremini pinnas juhib soojust, seda sügavamale ulatuvad temp kumeram on ta pind ning selle kohal on maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurub, suuremale aga liigub veeauru kõikumised temas. Märjas pinnases, mis on parem soojusjuht, kõigub temp vaadeldaval sügavusel rohkem, kui kuivas pinnases. Sügavusel, molekule juurde seal kondenseerudes. Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka kus temp püsib, asub nn konstantne kiht. Temp ööpäevane kõikumine ulatub 0,5m, aastane aga 10 – 20m sügavuseni
(lumelörts). Sademeid liigitatakse langemisiseloomu järgi: 1) laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts). 2) hoogsademed (hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe). * pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel. Pilvepiisad pole ühesugused, nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise põhjuseks. Mida väiksem piisk, seda kumeram on ta pind ning selle kohal max veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt vesi aurab, suuremale aga liigub veeauru molekule juurde seal kondenseerudes. * jääkristallide suurenemine sublimatsooni teel jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka alajahtunud piisakesi. Veepiiskadelt aurab vett, mis samal ajal kristallidega skelettidele sublimeerub. * Pilvepiisakeste suurenemine ühinemise teel erineva suurusega piisad langevad erineva kiirusega, sellepärast esineb
laussademeiks (lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm, lauslörts), hoogsademeiks (äikesevihmapilv: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid, rahe).Veel võib liigistada: massisiesteks, frondisademeteks. Kondensatsioon: on auru muutumine gaasilisest olekust veeks.Mida väiksem on piisk,seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on veeauru rõhk suurem. Kõrvuti asetsevad erineva suurusega piisad-järelikult väiksemalt piisalt vesi aurub ja kondenseerub suuremale piisale.Nii suurenevad piisad väiksemate arvel.Jääkristallide suurenemine sumblimatsiooni teel:Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis,kui pilves leidub ka allajahtunud piisakesi.Maksimaalne veeauru rõhk on veepiisakese kohel suurem kui jääkristallikese kohal- veepiisakestelt aurab vett,samal ajal sublimeerub õhus olev veeaur kristallidele.
Üheks põhjuseks on veeauru ülekandumine difusiooni teel ühtedelt pilveosakestel teistele ning seal kondenseerumine. Kuid piisakeste suurenemine võib toimuda ka nende ühinemise tagajärjel mitmesugustel põhjustel. - Pilvepiisakeste suurenemine kondensatsiooni teel Pilvepiisad pole ühesuurused. Nende mitmesugune suurus ongi nende kasvamise üheks põhjuseks. Mida väiksem on piisk, seda kumeram on ta pind. Kumerama pinna kohal on aga maksimaalne veeauru rõhk suurem. Väiksemalt piisalt ve aurab (piisk väheneb), suuremale piisale aga liigub veeauru molekule juurde, kondenseerudes seal. Nii suurenevadki suuremad piisakesed väiksemate arvel. 8 - Jääkristallide suurenemine sublimatsiooni teel Jääkristallide suurenemine on kõige intensiivsem siis, kui pilves leidub kristallidega samaaegselt ka allajahtunud piisakesi. Maksimaalne veeauru rõhk
nivoode vahe ja mida suurem niiskus on Kõrvuti asetsevad erineva suurusega piisad on vaja 1,2%list üleküllastust. iseloomustab märgadiabaatiline gradient a`. allpool kodensatsiooninivood, seda kõrgem järelikult väiksemalt piisalt vesi aurub ja Selle all mõistetakse temp.langust 100m ja tihedam pilv tekib.Suvel keskhommiku kondenseerub suuremale piisale.Nii · Kondensatsioonituumade allikaks kohta niiskusest küllastunud õhus.See
annaabi.ee 
