Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe. Lahendus: Lahenduseks piisab sellest, kui viia auto sooja ruumi ja lasta üles sulada – heitgaasid suudavad läbi summutisse kogunenud vee tungida ja auto käivitub jälle. Et järgmisel hommikul ei korduks kõik uuesti, tuleb vesi summutist välja saada. Tavaliselt
Põhjus : Kütuse põlemisel mootori silindrites tekib muu hulgas ka päris palju veeauru, mis paisatakse koos heitgaasidega läbi summuti atmosfääri. Külmal talvel lühikesi sõite tehes ei jõua summuti aga pahatihti täies pikkuses üles soojeneda. Nii hakkab veeaur summuti tagaosas kondenseeruma ja jääb väikeste piiskadena selle sisepinnale. Kui pikemaid sõite ei tehta, koguneb summuti madalamatesse osadesse sellistest piisakestest ajapikku päris arvestatav kogus vett, mis madala õhutemperatuuri mõjul jääks muutub. Ühel hetkel saab seda nii palju, et väljalasketoru suleb jäine kork ja auto enam käima ei lähe. Lahendus: Lahenduseks piisab sellest, kui viia auto sooja ruumi ja lasta üles sulada – heitgaasid suudavad läbi summutisse kogunenud vee tungida ja auto käivitub jälle. Et järgmisel hommikul ei korduks kõik uuesti, tuleb vesi summutist välja saada. Tavaliselt
6. Aine osakeste registreerimise ja vaatlemis meetodid: 1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis tekib tema liikumisteele vedeliku piisakestest tee, mida saab pildistada) Me ei näe osakest, aga näeme tema liikumisteed 3. Mullikamber - (pm sama mis eelimine, aga auru asemel kasutatakse ülekuumutatud vedelikku, mis kohe hakkaks keema) 4. Emulsioonimeetod - (kuna fotomaterjal on tundilk rad. kiirgusele, siis kasutatakse paksu fotoemulsioonikihti, kuhu osakeste lendamisel tekib jälg) TT näide "nõelatorge paksu võikihiga võileivas") 7. Looduslik radioaktiivsus:
Kamber on ühendatud toru ja vooliku abil kummipirniga ja selles on peene varda küljes radioaktiivne preparaat. Töölerakendamiseks surutakse kummipirn aeglaselt kokku ja siisvabastatakse järsult. Kiirel adiabaatilisel paisumisel õhk ja piirituseaur kambris jahtuvad ja aur muutub üleküllastunuks. Radioaktiivse preparaadi poolt emiteeritud - osakesed tekitavad oma teel ioone. Üleküllastunud aur kondenseerub vedelikupiisakesteks eeskätt ioonidel ja kambris tekib piisakestest koosnev nähtav osakese jälg. Uuritavate osakeste füüsikaliste karakteristikute täpseks mõõtmiseks, asetatakse see kamber homogeensesse magnetvälja. Selle tulemusena liiguvad laetud osakesed kambris kõverjooni mööda. Jälje kõverusraadius sõltub osakese liikumise kiirusest, massist ja laengust. Teades magnetvälja induktsiooni ja mõõtes jälje kõverusraadiuse, võib arvutada asakesi iseloomustavate füüsikaliste suuruste väärtused.(joonis).
sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole pilvedel ja udul mingit olulist erinevust. Pilved liigitatakse vastavat nende alumise pinna kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: 1)Ülemised pilved 6-10km(valge värvusega , läbipaistvad ning varjudeta) - kiudpilved Cirrus (Ci), kiudrünkpilved Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2- 6km(pilved tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) kõrgsünkpilved Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved Altostratus (As), 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 0,5mm läbimõõduga piisku) kihtrünkpilved Stratocumulus (Sc), kihtpilved Stratus (St), kihtsajupilved Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. konvektsioonipilved 0,4 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel,
δ – pikalaineline kiirgus. Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui Cirrus (Ci), kiudrünkpilved – Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved – Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2-6km(pilved tihedamalt, kui teised väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) – kõrgsünkpilved – Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved – Altostratus (As), takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 – 0,5mm läbimõõduga
väävelhappetilgakestest. Saturni kuul Titanil koosnevad pilved usutavasti metaanitilgakestest ja seal sajab ka metaanivihma või -lund. Võimsad atmosfäärid koos võimsate pilvkatetega on Jupiteri-tüüpi planeetidel. 1.4. Udu Kui pilvede tekkel kirjeldatud kondensatsioon õhus toimub maapinna lähedal, siis tekib udu või hägu. Udu korral on nähtavus horisontaalsuunas alla 1 km, hägu korral aga 1-10 km. Udu koosneb tavaliselt 0,005-0,05 mm läbimõõduga piisakestest. Negatiivsetetemperatuuride korral 5 on udus enamasti allajahtunud piisad. Ainult väga madalatel temperatuuridel võib udu koosneda ka jääkristallidest. Udu on valkja värvusega (tingitud kiirguse hajumisest veepiiskadelt) ja tekitab niiskusetunnet. Reljeefse pinnamoega maastikul tekib udu, kui õhk liigub mööda mäekülge ülespoole ja jahtub adiabaatiliselt (temperatuur muutub rõhu muutuse tõttu); üksiti peab õhumass olema piisavalt
ÜLEMISED PILVED (alus 6-10 km kõrgusel; valge värvusega, läbipaistvad ning varjudeta. Päike või kuu paistab neist läbi teravate kontuuridega. Koosnevad alati jääkristallidest, sademeid ei anna). Nt. Kiudpilved. KESKMISE KÕRGUSE PILVED (alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel; tihedamad kui ülemised pilved. Pilveosadel esineb kohati varje. Pilved koosnevad kas väikestest, tunduvalt alla 0 C° jahtunud piisakestest või veepiisakeste, lumetähekeste ja jääkristallide segust). Nt. Kõrgrünkpilved. ALUMISED PILVED (aluse kõrgus alla 2 km; halli või tumehalli värvusega ning võrdlemisi tihedad. Neis pilvedes leidub juba suuremaid elemente kui eelmistes). Nt. Kihtpilved. VERTIKAALSUUNAS ARENEVAD ehk KONVEKTSIOONIPILVED (alus on ~0,4-1,5 km kõrgusel, kuid pilvede tipud võivad ulatuda ülemiste pilvede kõrguseni. Tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel. Suvisel ajal aluspind soojeneb
*Kiudrünkpilved (meenutavad üksikuid valgeid varjudeta (rühmitunud) pallikesi) *Kiudkihtpilved (moodustavad õhukese valge loori, millest Päike ja Kuu paistavad selgelt läbi. Valguskiirte murdumise ja peegeldumise tagajärjel pilve jääkristallidelt tekivad Päikese ja Kuu ümber halonähtused) KESKMISE KÕRGUSE PILVED (alus tavaliselt 2-6 km kõrgusel; tihedamad kui ülemi sed pilved. Pilveosadel esineb kohati varje. Pilved koosnevad kas väikestest, tunduvalt alla 0 C° jahtunud piisakestest või veepiisakeste, lumetähekeste ja jääkristallide segust) *Kõrgrünkpilved (koosnevad väliselt valgetest pallidest või pankadest, mille on juba paiguti nõrku varje. On sageli rühmitunud kobarateks või paralleelseteks ribadeks. Tornjad kõrgrünkpilved osutavad sellele, et troposfääris on tekkinud võimsad püstvoolud. Viimaste alusel aga arenevad sageli äikesepilved. Kui hommikupoolikul täheldatakse selliseid pilvi, siis tavaliselt esineb samal päeval antud
Rünkpilved cumulus 0,8 1) "cirrus" ehk kiudpilved kõrgemal kui läbipaistmatu tiheda jääkihi kujul. Ta km, uduvine korral 110 km. Udu koosneb 1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) 6000 meetrit tekib nii rõhtsatel kui ka vertikaalsetel tavaliselt 0,0050,05 mm läbimõõduga cumulonimbus 0,41,0 km, Cirrus pindadel okstel, traatidel jne, harilikult piisakestest. Negatiivsete temperatuuride Ülemised ,keskmised ja alumised pilved. Cirrocumulus tuulepoolsele küljele. Tekkimise korral moodustavad udu enamasti Ülemised pilved (alus 610 km Cirrostratus põhjused: a)kui allajahtunud vihma või allajahtunud piisakesed. Ainult väga kõrgusel)Kiudpilved cirrus 710 2)Keskpilved (20006000 meetrit), mida
annaabi.ee 
