Emulsioonid, mis toimivad kasulike koostisainete (näiteks aaloe, vitamiinid, taimeekstraktid jne) kandesüsteemidena, peavad olema samal ajal ka turvalised, stabiilsed ja taskukohased. See peatükk käsitleb koostisaineid ja meetodeid, mida ja ka miks emulsioonidesse pannakse. Emulsiooni definitsioon Emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. Enamik emulsioone on õli-vees (o/w) tüüpi, ehk siis õlifaas on piiskadena veefaasi sisse pihustatud. Vesi-õlis tüüpi emulsioone kasutatakse öökreemides,beebidele mõeldud tsinkoksiidi võietes ning päikeseblokkides. Möödunud aegadel on need jätnud nahale rasvase tunde, kuid tänu viimase aja arengutele pehmendikeemias ja eriti just silikoonikeemias, on see arusaam muutnud.
tugevad, päikesekiirgus intensiivne ja õhurõhk madal. Veevaru atmosfääris: atmosfääri auruna kogunenud vesi, millest moodustuvad pilved ning mis muudab õhu niiskeks Atmosfäär on täis vett Kuigi atmosfääris ei ole vett väga suurel hulgal, on ta hiigeltee, mida mööda vesi kulgeb ümber maailma. Atmosfääris on alati vett. See vesi on hästi nähtav pilvedena, vett on aga üliväikeste silmale nähtamatute piisakestena ka selges taevas. Atmosfääris on korraga umbes 12 900 kuupkilomeetrit vett. Kui see vesi korraga maha sajaks, kataks ta kogu maapinna 2,5 cm paksuse kihina. Kondensatsioon: protsess, milles vesi läheb aurust vedelasse Kondensatsioon on protsess, milles õhus olev veeaur muutub vedelaks veeks. Veeringes on kondensatsioon oluline seetõttu, et ta põhjustab pilvede tekkimist. Nendest võivad langeda sademed, millega vesi
grupp 2 KREEMI KOOSTIS Kreemid kuuluvad koos losjoonidega emulsioonide hulka. Emulsioonid on kõige tavalisem vorm kosmeetikatoodete hulgas, mis võimaldavad nahale ja juustele mugavalt ning kiiresti levitada suurel hulgal erinevaid aineid. [1] Emulsiooni definitsioon: emulsioon on kahest (või enamast) segunematust materjalist (tavaliselt vedelikust) koosnev süsteem, milles üks materjal (pihustatud/sisemine faas) on pihustatud eraldi piisakestena ühtlaselt teise (pideva/välise faasi) sisse. [1] Teisiti sõnastades on emulsioonid heterogeenne süsteem, milles on ühe lahustumatu aine väga väikeseks pihustatud (disperseeritud) tilgad teises aines, nt vette pihustatud õli. Emulsioonides võivad sageli sisalduda ka pindaktiivsed ained ja/või muud stabiliseerivad koostisained, mis võimaldavad kahel vedelikul moodustada püsiva süsteemi. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele kaasa aitavaid aineid nimetatakse emulgaatoriteks.[1]
Vesi eraldub gutatsiooni teel ka kui õhulõhed on suletud, näiteks öösel pimedas 32. Mis on gutatsiooni ja kaste erinevus? Glutatsioon tekib mõõduka juurerõhu toimel, siis kui õhulõhed on suletud ,varahommikul. Glutatsioon on tilkvee eraldumine veelõhede kaudu. Kaste on aga ilmub öösel siis kui taimes ei protsessita vett nii kiiresti. Niiske õhu kokkupuutel selliselt jahtunud pinnaga veeaur kondenseerub sinna piisakestena nn. kastena. Kaste tekib enamasti öösel, vahel ka õhtul taimelehtedele, -vartele jne 33. Mis on hüdatood ja mis on tema funktsiooniks? Hüdatoodid on veelõhed, mille kaudu toimub glutatsioon taime lehtedes. Vesi eraldub tilkadena veelõhede kaudu leheservades juhtsoonte otstes. 34. Õhulõhed avanevad kui turgor sulgrakkudes..tõuseb......... ja sulguvad kui turgor sulgrakkudes .........langeb............ 35
m kõrgusel niiskus väheneb ja vastupidi. Relatiivse veeaur condenser sinna piisakestena nn Õhutemperatuuri ööpäevane ja maapinnast. niiskuse karakteristik on kõige KASTENA. Tekib enamasti öösel või õhtul aastane käik
annaabi.ee 
