Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, pool, koksiaalkaabel. Töö käik 1. a) Resistoride takistuse mõõtmine Resistor R1 (nominaal):R1n=1,00k±0,5% Resistor R1 (mõõdetud):R1m=0,99 k Resistor R2 (nominaal):R2n=3,90 k±5,0% Resistor R2 (mõõdetud):R2m=3,87 k Arvutan mõõtmise piirvead, kasutades tehnilistes andmetes antud piirvigade eeskirja: Mõõtepiirkonnad on vastavalt 200 k ja 2000 k. Takistuste piirvead: R1=±(0,15+0,05*(Rk/R-1))*R1/100=±(0,15+0,05*(200/999-1)*999/100=±1,6 R2=(±0,15+0,05*(Rk/R-1))*R1/100=±(0,15+0,05*(2000/3,87-1)*3,87/100=±1,35 k R1= 0,99 k±1,6 R2=3,87 k±1,35 k Takistuse ühel juhul vastab lubatud piiridele ja teine on üle lubatud üle normi. b) Toa temperatuuri mõõtmine Takistustermomeetri takistus: Temperatuuril 0°C : R0:100
Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04 RT parandatud väärtus on: RT r = 110,42 0,04 = 110,38
Tallinn 2012 Töö iseloomustus: Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk: Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. 1.1 Takistite (resistorite) mõõtmine Nominaalväärtused: R1= 75 , tolerantsiga 10% R2= 27 k, tolerantsiga 10% Mõõdetud väärtused: R1= 78,65 R2= 28,05 k Piirvead: 'R1=(0,15 + 0,05 (Rk/R1 1))*(R1/100) = (0,15 + 0,05 (200/78,65 1)) *(78,65/100) = ± 0,79 'R2=(0,15 + 0,05 (Rk/R2 1))*(R2/100) = (0,15 + 0,05 (200000/27000 1)) *(27000/100) = ± 127 Takistuse tegelik (mõõdetud) väärtus on tolerantsiga lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Termoresistori täpsusklass B Takistus toatemperatuuril RT= 1,0792 Juhtmete takistus Rj= 0,16 Järelikult RT= 1,0792 0,16 = 0,9192 Takistus temperatuuril 0oC on R0= 1,0000
ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: # = 510 ± 2% ja $ = 20 ± 5% Mõõdetud takistite väärtused: # = 509,84 ja $ = 0,19007 Leian piirvead ± # = ± @0,15 + 0,05 - 1FD # 100 2000 509,84 # = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±1,5 509,84 100 2 % 510 - st on 10,2, seega on takistuse tegelik väärtus tolerantsiga lubatud piirides. 200 190,007 $ = ± @0,15 + 0,05 - 1FD = ±0,29
signaali amplituud on: U=3,00*=4,2 Ostsillograafiga mõõtmine, siinuspinge Signaali ulatus Vpp= 4 * 2 = 8 V Signaali periood: T = 4,8 * 0,2 = 0,96 ms Signaali sagedus: f = 1/T = 1/0,96*10-3 =1041,6 Hz Ei lange kokku generaatori sagedusega, kuna esines viga mõõtmisel. 3. Voolusignaali mõõtmine I=1,043mA(vool koormusega) U=2,99V (allikapinge) Ua=107,3 mV(pinge ampermeetril) Ra= I= Z===2,763 k Mõõtmise piirvead saame voltmeetri tehnilistest andmetest. U=±(1,5+0,2*())*; U=±0,0788V I=±(1+0,1(-1))*; I=±0,0294*10-3 A U a=±(0,6+0,1*(-1))*; Ua =0,7365*10-3 Takistuse määramatuse saame liitmääramatuse valemi järgi. Z=±U)2+()2+()2) Z=±*U)2+()2+()2)=±(*0,0788)2+()2+()2=67,45 Z=2763 ±67,45 4. Vahelduvsignaali faasi mõõtmine ja jälgimine I=1,043mA ± 0,032mA U=2,99V ± 0,072 V =283,46° =±(0,5+f*10-7); =0,5° P=U*I*cos=2,99*1,043*cos283,46°=0,701mW r=|Z* cos|=651,55
Töö eesmärk: Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatavad seadmed: Generaator: G3-112 Voltmeeter 1: B7-37 Voltmeeter 2: B7-40 Ostsillograaf: C1-83 Fasomeeter: A3261 1.2 Ühenda generaator kahe voltmeetriga (skeemid) 1.3 Siinuselise signaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=2,99 V U2=3,003 V Näitude piirvead U1=(1,5+0,2(20/2,99 1))*(2,99/100) = ± 0,08 V U2=(0,6+0,1(20/3,003 1))*(3,003/100) = ± 0,035 V U1 ± U1= (2,99 ± 0,08) V U2 ± U2= (3,003 ± 0,035) V Tulemused on omavahel kooskõlas. 1.4 Nelinurksignaali mõõtmine f=2000 Hz, U=3V Kahe voltmeetri näidud U1=3,55 V (signaali mooduli keskväärtus Um) U2=3,210 V (efektiivväärtus Ue) Um = Ue* 2 Ukesk = Um * 2 / S Ue = K * Ukesk K = Ue / Ukesk = (Um /) / (Um * 2 / S) = (3,55/ )/(3,55*2/S) = 1,1107
6513 5.0924 5.6628 0.5 0.0115 0.5704 8. 231 6.5790 6.0002 6.6066 0.5 0.0276 0.6064 9. 264 7.5410 7.0257 7.5504 0.5 0.0094 0.5247 10. 297 8.4933 8.1578 8.4942 0.5 0.0009 0.3364 11. 330 9.4330 9.4303 9.4380 0.5 0.0050 0.0077 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundpinge Un = C* , Uv, Uk - piirvead Viga sisendühikutes Uv = |Uv Un| Koormatud anduri mõõteviga Uk = |Uk Un| Katse Nurk u() u(Uv) u(Uk) v k u(v) U(v) nr. 1. 0 0.204 0.0003 0.0003 0.0059 0.0059 1.0909 2.1818 0.0059 2. 33 0.204 0.0051 0.0168 0.0088 -0.0292 1.0909 2.1818 0.0292 3. 66 0.204 0.0033 0.0715 0.0057 -0.1238 1.0909 2.1818 0.1238 4. 99 0
8 245 9,8821 9,1151 9,874 0,5 0,099057 0,092921 9 280 11,3139 10,716 11,284 0,5 0,110511 0,105728 10 315 12,727 12,488 12,695 0,5 0,121816 0,119904 11 330 13,323 13,325 13,299 0,5 0,126584 0,1266 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping Un = C* , Uv, Uk piirvead 2 Xp Uv, Uk on leitud valemitest ± a + b - 1 X , kus Xp on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1V X on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002
9 264 8,252 7,6890 8,1840 0,5 0,000860 0,000815 10 297 9,294 8,9040 9,2070 0,5 0,000944 0,000912 11 330 10,324 10,2880 10,2300 0,5 0,001026 0,001023 Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping Un = C* X p , Uv, Uk - piirvead Uv, Uk on leitud valemitest a + b - 1 % X , kus Xp X on piirkond ja X näit. Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002 3 Katse Nurk u() u(Uv) u(Uk) v k u(v) U(v) Uk(arv) k' nr.
Töö eesmärk: Selgitame, kui palju anduri tegelik karakteristik U() erineb temale omistatud nimekarakteristikust Un() = C* ja kui täpselt seda erinevust saab mõõta. Töö käik: E = 24 V R = 40 k Rk = 90 k C = 27,9 mV/° Un = C* Uv pinge koormamata Uk pinge koormatult Un nominaalne väljundping , Uv, Uk piirvead Xp Uv, Uk on leitud valemitest ± a + b - 1 X , kus Xp on piirkond ja X näit. X Piirkonnal 0,1V on a=0,02 ja b=0,01, piirkonnal 1V ja 100V a=0,015 ja b=0,002 ning piirkonnal 10V a=0,01 ja b=0,002
.......................................................... 45 9. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................... 46 10. SUMMARY ............................................................................................................................. 47 9. KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................................... 48 LISA 1: VEEARVESTITE LUBATUD PIIRVEAD..................................................................... 49 4 JOONISED ..................................................................................................................................... 50 5 KASUTATUD TERMINITE LOETELU
lennuetappide vahel ning komponendid, mida pole võimalik otseselt väravast väravasse sõidul arvestada. Uurimuse eesmärgid on: Välja selgitada kulumõõdikud, mis on lennufirma operatiivse tegevuse mõõtmiseks vajalikud ning mis tekivad lennuki õhusolekul ning maal olles; Näidata, et ainult kütusepõhised kuluarvestuse mudelid ei ole piisavad lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimisel; Identifitseerida võimalikud piirvead. Need leitakse erinevaid kulustsenaariume kalkuleerides. 12 1.3.3. Metoodika Hilinemiskulusid arvestatakse tavaliselt ainult taktikalisel tasemel, hetkel, mil hilinemine tekkib ning siis arvestatakse need kulud vastavalt planeeritud tegevustele. Sellest hoolimata peab hilinemisi ette planeerima strateegilisel tasemel, kui määratakse lennugraafikuid
annaabi.ee 
