Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned Talurahva käärimine Lõuna-Eestis Mõisnikud vabanesid vastutusest talupoegade eest. Mõisnikud võisid rendilepingud igal ajal muuta või lõpetada. Rahvaarv kasvas ja kõigile ei jätkunud maad. Tekkisid vabadikud ehk popsid, kes elatusid juhu- ja hooajatöödest. Levisid alkoholism ja kuritegevus. Rahulolematus süvenes 1840aastatel, kui olid ikaldused, nälg, taudid ja rahutused. Tekkis väljarändamissoov. Levisid
Postimees". 4. Esimene Pärnu Postimees ilmus aatal 1857. 5. Majanduslikud raskused sundisid Jannsenit 1864. a. kolima Tartusse, kus ta asutas uue ajalehe "Eesti Postimees". 6. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. a. laulu- ja mänguselts "Vanemuine", mis sai eeskijuks ka samalaadsetele letsidele teistes Eesti linnades: nii rajati ka Tallinas "Estonia", Viljandis "Koit", Võrus "Kannel" , Pärnus "Endla" selts. - 11 - 7. Seoses läheneva piiruse 50. aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu organiseerimistöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon pärines Saksamaalt. 18. -20. juunini 1869 Tartus toimunud eestlaste üldlaulupole tuli ligi tuhat lauljat ja tillimeest. Laulupidu algas rongkäigu ning Maarja kirikus toimunud piduliku jumalateenistusega. 8. 1870. aastatel jõudis rahvuslik liikumine uuele tasandile. Üle kogu maa rajati rahvuslikke seltse ja
annaabi.ee 
