Variatsi n -1 i =1 V =X - X i =1 Variatsioonikordaja ooniulatus V = s 100 u max min (protsentides) 43. Piirteoreemide ja suurte arvude seaduste olemus. Oluliselt lihtsustades võib öelda, et nn. piirteoreemid ja nende üks eriliik, suurte arvude x seadused väidavad, et katsete arvu (lõpmatul) kasvamisel lähenevad mõõtmistulemuste jaotused ja arvkarakteristikud teatud teoreetilistele jaotustele ja väärtustele. 44. Üldkogum ja valim. Üldkogum (populatsioon) on kõikide meid huvitavate nähtuste või objektide kogum.
oma keskväärtusest rohkem kui kolmekordse standardhälbe võrra. 18. Normaaljaotusega juhusliku suuruse iseloomulikud tunnused. Normaaljaotusega juhusliku suuruse iseloomulikud tunnused on: sümmeetrilised keskväärtuse suhtes, koonduvad keskväärtuse ümber ja ei erine keskväärtusest praktiliselt rohkem kui kolmekordse standardhälbe võrra ja tihedusfunktsioonil on Gaussi kõverale sarnanev kuju. 19. Binoomjaotuse lähendamine normaaljaotusega, Laplace´i piirteoreemid selle kohta. Poissioni piirteoreemi kohaselt, kus juhuslik suurus X on binoomjaotusega B(n,p), siis katsete arvu piiramatul suurendamisel on binoomjaotus lähendatav Poissoni jaotusega P(λ), kus λ=n*p. Osutub, et kui sündmuse esinemise ja mitteesinemise kordade arvu tõenäosused on ligikaudu võrdsed, võib binoomjaotuse ligikaudseks arvutamiseks kasutada normaaljaotust. Nimelt kehtivad Laplace'i lokaalne ja integraalne piirteoreem.
annaabi.ee 
