Eurokoodeks ei käsitle käesolevate standardiga. Näiteks on: väga suured ja ebaharilikud ehitised ja rajatised, ehitised, millega kaasneb ebanormaalselt suur risk, erakordselt keerulised pinnaseolud, erakordselt suured koormused, ehitised ebastabiilsetel aladel ehitised. 26. Geotehnilise projekterrimise piirseisundid Sarnaselt kõigi ehituskonstruktsioonide projekteerimisega lähtutakse ka geotehnilisel projekteerimise piirseisunditest. Kaks piirseisundit, millest peab lähtuma projekteerimisel on: kandepiirseisund (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisund (serviceability limit state). Iga võimaliku arvutusolukorra kohta peab olema tagatud, et piirseisundit ei ületata. Skemaatiliselt võib kandepiirseisundi kontrolli kujutada joonisel 3.1 toodud diagrammiga. 27
omakaalupinge on pinnast juba tihenenud. 13. Millised on geotehnilise projekteerimise kujutab terasvarda surumist masse. Mõõdetakse Süvendi kaevamisel talla sügavuseni pinge selle arvutusjuhud (3)? Arvutusjuht A käsitleb jõudu P. Koostatakse graafik kuidas P muutub suuruse võrra väheneb ja vundamendi rajamisel piirseisundit, mis tekib üldise tasakaalukaotuse vastavalt sügavusele. Saab arvutada pinnase see pinge taastub. tõttu ilma, et esineks ehitusmaterjali purunemist. arvutustugevuse R ja deformatsiooni-mooduli E 3. Arvutatakse iga kihi deformatsioon Geotehnilistes arvutustes kasutatakse ainult 20. Millise pinnase puhul kasutatakse 4
[ ] - lub atav.normaalpin ge Lubatud pinge- konkreetse ülesande puhul ohutuks loetud pinge lim - piirpinhe 5 [ ] = = ReH S S Sitketel materjalidel ReH - materjalivoolavuspii r R [ ] = µ = µ S S R - materjalitugevuspiir Rabedatel µ Piirseisundit määratakse katseliselt. Voolavuspiir ja tugevuspiir määratakse tõmbeteimil 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge (sigma) iseloomustab aine osakesi üksteisest eemale rebivate tõmbe- või neid üksteisest lähendavate survejõudude intensiivsust. Lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaalpinge ehk nihkepinge (tau) näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. p = 2 - 2 ? 29
Materjali voolamine ühes konstruktsiooni punktis, või isegi väikeses piirkonnas ei tähenda aga konstruktsiooni kandevõime kohest kadumist, kuna ristlõike ülejäänud punktide pinged on voolupiirist väiksemad. Ristlõikel on tugevuse varu, mida saab veel ära kasutada. Kandevõimemeetod Kandevõimemeetod on üks tugevusõpetuse põhimeetoditest, mis peab ohtlikuks konstruktsiooni piirseisundit põhjustavat koormust ja taotleb piirseisundi ärahoidmist. Hapra materjali puhul annab kandevõimemeetod lubatava pinge meetodiga samase tulemuse. Mõlemal juhul on piirkoormuseks selline koormus, mis põhjustab konstruktsiooni ohtlikumas punktis materjali purunemise. Kandevõimemeetodit kasutatakse enamasti plastse materjali puhul (madalsüsinikuteras, alumiinium). Meetod võimaldab konstruktsioone julgemalt koormata. Eriti suur efekt on staatikaga määramatute konstruktsioonide puhul.
Indeks Q viitab muutuvkoormusele, jne. Teras 1 12 Joon. 1.3: Telgede ja mõõtmete tähised Teras 1 13 2.2 Piirseisundid Eristatakse tavaliselt kandepiirseisundeid (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisundeid (serviceability limit state). Konstruktsioonielement ei tohi ületada ühtegi etteantud piirseisundit. 2.2.1 Kandepiirseisundid Näiteks: - materjali purunemine kandevõime seisukohalt otsustavas kohas; - konstruktsiooni või selle osa üldstabiilsuse kaotus (nõtke, kiive); - liiga suured (jääv)deformatsioonid (f > L/30); - staatilise tasakaalu (asendipüsivuse) kaotus; - vahelduva märgiga plasteks muutumine ("kirjaklambri efekt"); - väsimus - (eraldi piirseisund ?)
annaabi.ee 
