Antud: [S]=2 Mõõtmed: 30*30*3 L=750mm E=210GPa y=355MPa 1.Tuvastan nelikanttoru ristlõike vajalikud parameetrid. ix = iy = imin = 1,08 cm A = 3,01cm2 2.Leian piirsaleduse E=sqrt(S*pi^2*E/ y)=sqrt((2*3,14^2*210*10^9)/355*10^6)=~108 3. Arvutan ohtliku saleduse iga varda jaoks Redutseerimistegurid kinnitusviiside jaoks: 1=1 2=2 3=0,5 4=0,7 Varraste nõtkepikkused: LE = *L LE1 = 1*L = 1*0,75 = 0,75m LE2 = 2*L = 2*0,75 = 1,5m LE3 = 3*L = 0,5*0,75 = 0,375m LE4 = 4*L = 0,7*0,75 = 0,525m Varraste suurimad lubatud saledused: = LE/imin = 0,75/(1,08*10^-2) =70 = 1,5 /(1,08*10^-2)=139 = 0,375/(1,08*10^-2)=34 = 0,525/(1,08*10^-2)=48 4
= i Alternatiivsed võimalused 3. Kontrollida saleduse väärtust 3. Saleduse väärtuse ja materjali piirsaleduse E suhtes ning järgi saab tabelist (vajaduse korral arvutatakse vastava valemi abil interpoleerides) nõtketeguri CR väärtus; väärtuse; 4. Kontrollida stabiilsustingimuse 4. Kontrollida stabiilsustingimuse N CR N
h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta e tot = h / 30, kuid mitte vähem kui 20 mm, kus h on ristlõike kõrgus. Eraldi asetsevat elementi või konstruktsiooni koosseisus olevat elementi, mida arvutuse mõttes võib käsitleda eraldiseisvana, nimetatakse alljärgnevalt eraldiseisvaks elemendiks. 41. Eraldiseisva posti arvutuspikkus ja saledus, piirsaleduse olemus (p 4.1.2). Eraldiseisva posti saledus: =l0/i, kus l0 - elemendi arvutuspikkus; i - elemendi ristlõike inertsiraadius. Arvutuspikkus on elemendi deformeerunud kuju kirjeldamiseks kasutatav pikkus, seda võib määratleda ka nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust omava mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena.
Leiame konstruktsioonihälbe i avaldisest: ei = il0/2 , (4.3) 1 8,4 ei = 0,021 m. 204 2 Kontrollime, kas on vaja arvesse võtta ka teist järku ekstsentrilisust. Paindemomendi mõjumise tasapinnas on posti ristlõike inertsiraadius i h 12 0,5 0,2887 0,1443 m ja posti saledus = l0 / i = 8,4 / 0,1443 = 58,2. Leiame piirsaleduse, millest alates tuleb teist järku ekstsentrilisust arvestada. 1 10,8 lim 20 A B C , (4.1') n n kus N n = Ed suhteline normaaljõud, A c f cd 525 103 n= 0,157 . 400 500 16,7 10,8 lim 27,2 . 0,157