K K 0,7K0 0 0,7K0 f f Joon.1.5 fm f=B07 k on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (fm ja fk) millel võimendustegur on langenud 30% (joon.1.5) võimendusest keskmistel sagedustel (K0). Võimendatavat sagedusala nimetatakse ka läbilaskeribaks ja tähistatkse sageli B0,7. c) Väljundvõimsus Pvälj, on signaalisageduslik võimsus mida võimendi arendab tarbijal. Väljundvõimsus võib olla antud kas kesk- või impulssvõimsusena. Väljundparameetriteks võib olla ka väljundpinge või väljundvool.
kus K ...K on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. 1 n Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides[dB ] ; . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (f ja f ) millel m k 83 võimendustegur on langenud 30% (joon.9.5) võimendusest keskmistel sagedustel (K ). 0 Võimendatavat sagedusala nimetatakse ka läbilaskeribaks ja tähistatakse sageli B 0,7 fm fk f K 0,7K0 K0 0,7K0 f=B 07 JOONIS 7.5
Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides[dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (fm ja fk) millel võimendustegur on langenud 30% (joon.9.5) võimendusest keskmistel sagedustel (K0). Võimendatavat sagedusala nimetatakse ka läbilaskeribaks ja tähistatakse sageli B0,7 K K0 0,7K 0,7K 0 0
annaabi.ee 
