Saab konstrueerida ka lihtsaid mehaanilisi mudeleid, mis illustreerivad u ¨he- poolset koondumist. N¨aiteks, kui vedru on u ¨hendatud mingi tugeva v~onkumist summutava seadmega (nt amortisaatoriga), siis v~onkumist u ¨mber tasakaalupunkti ei teki. Vedru pikkus x l¨aheneb a-le ainult vasakult v~oi paremalt s~oltuvalt sell- est, kas vedru on kokku surutud v~oi v¨alja venitatud. 28 Defineerime ka sellised piirprotsesseid, mille k¨aigus x l¨aheneb pluss v~oi mii- nus l~opmatusele. Idee poolest on need definitsioonid sarnased eelpooltoodud definitsioonidele, ainult reaalarvu a u ¨mbruste asemel kasutatakse l~opmatuse v~oi miinus l~opmatuse u ¨mbrust. Alustame suurusest, mis l¨aheneb pluss l~opmatusele. Piltlikult v¨aljendudes on tegemist sellise j¨arjestatud suurusega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes kasvavab piiramatult, st saab suuremaks kuitahes suurest positiivsest arvust M
Saab konstrueerida ka lihtsaid mehaanilisi mudeleid, mis illustreerivad u ¨he- poolset koondumist. N¨aiteks, kui vedru on u ¨hendatud mingi tugeva v~onkumist summutava seadmega (nt amortisaatoriga), siis v~onkumist u ¨mber tasakaalupunkti ei teki. Vedru pikkus x l¨aheneb a-le ainult vasakult v~oi paremalt s~oltuvalt sell- est, kas vedru on kokku surutud v~oi v¨alja venitatud. 28 Defineerime ka sellised piirprotsesseid, mille k¨aigus x l¨aheneb pluss v~oi mii- nus l~opmatusele. Idee poolest on need definitsioonid sarnased eelpooltoodud definitsioonidele, ainult reaalarvu a u ¨mbruste asemel kasutatakse l~opmatuse v~oi miinus l~opmatuse u ¨mbrust. Alustame suurusest, mis l¨aheneb pluss l~opmatusele. Piltlikult v¨aljendudes on tegemist sellise j¨arjestatud suurusega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes kasvavab piiramatult, st saab suuremaks kuitahes suurest positiivsest arvust M