projekteerimisel kasutatakse piirpingemeetodit. Piirpinge meetod peab ohtlikuks koormust, mis tekitab mõnes konstruktsiooni punktis piirpinge. Selleks võib olla olenevalt materjali tüübist, koormuse iseloomust ja kasutamistingimustest kas tugevuspiir, voolepiir, väsimuspiir või ka kestustugevuse piir, roomepiir. Tugevustingimuse rakendamiseks tuleb leida seos koormuse ja ohtlikemas punktis tekkiva pinge vahel. Pannes selle võrduma pinge piirpingega, saab leida ohtliku koormuse. ) Tugevusarvutus tõmbel ja survel: Tugevustingimus omab lihtsa kuju, kuna varda igas punktis leiab aset joonpingus: . Joonpinguse korral on vaid üks nullist erinev peapinge, mille suurust tuleb kontrollida. Piirpingemeetod peab ohtlikuks koormust, mis tekitab mõnes konstruktsiooni punktis piirpinge σlim. Selleks
E=σ/(ε&*ε) . E on suunatud kahe plaadi vahel positiivselt laetud plaadilt negatiivsele, nendest plaatidest väljapoole on E=0. Mahtuvus. C=ε&*ε*S/d, kus S on kondensaatori pindala, d kaugus kahe plaadi vahel. Nagu ka silinderkondensaatori puhul, võib kerakondensaatori mahtuvust arvutada plaatkonde valemi järgi, kui d=R2-R1‹‹R2; kuna sel juhul on avaldis 4pR1R2 umbkaudu võrdne ükskõik kumma katte pindalaga S. Peale mahtuvuse iseloomustatakse iga kondensaatorit piirpingega Umax, mis on kondele lubatav max katete potensiaalide vahe. Seda ületades toimub dielektriku läbilöök, mis viimase rikub. Loomulikult muutub seetõttu ka kondensaator kasutuskõlbmatuks. Järjestikühendus: järjestikühenduses/ jadaühenduses on kondensaatorite kogumahtuvus võrdne üksikute kondensaatorite pöördmahtuvuse summaga. Ckogu=1/C1 + 1/C2 + 1/C3 . (Vool 9
annaabi.ee 
