Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 10 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel mää- rata üldiselt lihtsustatult- V , A kus V on põikjõud ja A on ristlõike pindala. Elementide purunemise uurimisel vaadeldakse tihti ka nn piirolukorda. Piirolukorra võib de- fineerida mitmeti, näit liigsete deformatsioonide alusel või voolupiiri saabumisega pingetes. max M Elastne pingestaadium Ristlõike ühes servas on pinged voolupiiril Skeem 1.2 Pinge ristlõikes y Materjali voolama hakkamisel pinge stabiliseerub ja saavutab kindla väärtuse y, paindeele-
Varda saleduse puhul oluliseimaks väärtuseks osutub varda nõtkepikkus, mis sõltub varda otste kinnitusest (vt. Allolev joonis)! Kui tingsaledus 0,2 või kui normaaljõu arvutusväärtus/Euleri kriitiline jõud, ei ole vaja teha nõtkekontrolli ja piisab ristlõikekontrollist 5.2 Dimensioneerige terasest valtsitud I-tala. Selgitage arvutust lihttala näitel. Esitage valemite kujul kõik vajalikud I ja II piirolukorra arvutused ja lisage omapoolsed selgitused ja kaalutlused ning näidake mille alusel teete lõppotsused. Näidake ka arvutuseks vajalikud lähteandmed arvutusskeemil. EVS-EN 1993-1-1:2006 Terasest valtsitud I-tala tuleb kontrollida: 1. Survele - Arvutuslik survejõud peab olema väiksem kui ristlõike arvutuslik normaaljõukandevõime ühtlasel survel. ( N Ed N c , Rd ). Ühtlaselt surutud ristlõike
f a. b. c. Joonis 2.18 Joonisel 2.19 on ribapääsfiltri ehk ribafiltri sagedustunnusjoon. Sellised filtrid koostatakse resonantsahelate baasil. Väga madalatel sagedustel on jadakondensaator tühi ja väljundsignaal puudub. Väga kõrgetel sagedustel on rööpkondensaator lühistatud ning jällegi puudub väljundsignaal. Nende kahe piirolukorra vahel saavutab väljundpinge resonantssageduse puhul maksimaalväärtuse 1 1 f = = 2Tf 2 R1C1 . (2.6) 1 1 f = = 2Tf 2 R2C2
annaabi.ee 
