Samal aastal astus Sartre Prantsuse armeesse ja sattus 1941. a sakslaste kätte sõjavangi. Pärast vabanemist sai temast vastupanuliikumie liige. Tugevat mõju avaldas talle marksism. Distantseeris end igasugusest „ametlikust“ kultuurist, keeldus ka Nobeli kirjanduspreemiat vastu võtmast. Esimene mõjukas töö oli „Olemine ja olematus“. Peaidee on, et inimene oma vabadust realiseerides, pidevates valikutes ja piiroludes loob end üha olematusest olemisse. Oma eksistentsialismi põhiideed võttis Sartre vastu oma teoses „Eksistentsialism on humanism“. Tema vaateid iseloomustab lause „inimene on see, kelleks ta end ise teeb.“ Albert Camus (1913-1960) Sündis Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise peres. Isa suri samuti vara. Õppis Orani ülikoolis filosoofiat. 1934. a liitus Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest aasta
Tegelased ei käitu nii, nagu lugeja eeldaks. Autor jätab sündmused ilma nende põhjuslikest seostest. Ta küllastab toma teosed mitmetähenduslike sümbolite ja mõistukõnedega. Kafka teoste ,,maagilise" kujundlikkuse tähendused panevad lugeja õistma, et nii nagu jutustuse loogikas on ületamatud tühikus, ei ole inimesel lõplikku seletust oma eksistentsi mõttele. Kafka näitab inimest tema radikaalses üksinduses ja võõrandatuses, piiroludes, teeb temast süü ärahoidmatu taaga kandja sellega on ta eksistentsialistliku kirjanduse vahetuim eelkäij. Ta näitab ühiskonna võõrandavate mehhanismide abil absurdseks moondatud inimeksistentsi nii on ta ka 20 saj 1. suur absurdikirjanik. Ta paneb elu ja ühiskonna reaalseid protsesse tundma unenäolike, fantastiliste ja üleoomulike kujundite abil nii võib tema loomemeetodit nim ka ,,maagiliseks realismiks".
Kafka teostes polnud vormi- ja keeleeksperimentidel pea mingit tähtsust. Kafka tõi romaanizanrisse unenäosarnase fantastilisena näiva tõeluse, algatades nn maagilis-realistliku suuna romaanis ta paneb oma 3 tippteose tegelased käituma unenäoloogika ehk loogika puudumise järgi: võtab sündmustelt põhjuslikud seosed ja paneb tegelased ettearvamatult käituma. Peale selle kujutab Kafka om tegelasi radikaalses üksinduses, nagu ta isegi elas, ja võõrandatuses, piiroludes, mis teevad tegelastest süü ärahoidmatu taaga kandjad. Lisaks leidub tema teostes mitmetähenduslikke sümboleid ja mõistukõnet. Tema teoste tugev filosoofiline rõhk ja keeruline sümbolism koos sotsiaalse võõrandatuse ja inimese üksilduse teemaga andsid erakordselt tugevaid tõukeid eksistentsialistiku filosoofia ja kirjanduse mõjuka voolu tekkeks II MS järel. Lisaks essentsialistliku kirjanduse rajamisele omistatakse talle ka 20. sajandi esimese suure absurdikirjaniku tiitel. 20
annaabi.ee 
