Näiteks tööandja peab tagama: isikukaitsevahendid, eeskirjad, nõuded, kasutusjuhendid, koolitused, väljaõpe, juhendamine, õiged töövõtted jne. 5. Piirnorm arvnäitaja, mis iseloomustab seda, kas ohutegurid on normaalsuse piires. Näiteks: temperatuur on füüsikaline ohutegur ja siseruumide piirnorm on 18-25 kraadi. 6. Ohutegur Tegur, mis võib põhjustada ohtu tervisele, varadele.. Need peavad jääma piirnormidesse, kui nad sinna ei jää, siis tööandja peab tagama kaitsevahendid. 7. Töökoht + vähemalt 3 nõuet 9. Töövahend + vähemalt 3 nõuet Piisav valgustus Kontrollitud Kontrollitud töövahendid Puhas, terve, ergonoomiline Kujundatud ja sisustatud nii, et vältida Välditud juhukäivitust 8. tööõnnetusi 10. 11.Tööolme mis on ja nõuded olmeruumidele? 12. 13
•i) piisavateisikukaitsevahenditekättesaadavust. 3.Millised sümptomid või bioloogilised tagajärjed annavad märku elektromagnetvälja mõjust/kahjustusest? termoefekt, kus kehakoed soojenevad liigselt, mis väljendub kogu keha või lokaalses kuumastressis; närvisüsteemi stimulatsioon. Teaduses on tuvastatud ka muid bioloogilisi mõjusid, kuid kuna teadlastel puudub veel selge arusaam ja üksmeel nende mõjude toimemehhanismi suhtes, siis pole neid veel piirnormidesse sisse arvestatud. Samuti on tööalast ekspositsiooni reguleerivad piirnormid kehtivad ainult akuutsete, lühiajaliste mõjude suhtes (kuni üks tööpäev). Tulenevalt piiratud teaduslikust arusaamast pikaajalise ja korduva ekspositsiooni suhtes, pole neid mõjusid regulatsioonis kajastatud. Närvisüsteemi stimulatsioon Vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid
·i) piisavateisikukaitsevahenditekättesaadavust. 3.Millised sümptomid või bioloogilised tagajärjed annavad märku elektromagnetvälja mõjust/kahjustusest? termoefekt, kus kehakoed soojenevad liigselt, mis väljendub kogu keha või lokaalses kuumastressis; närvisüsteemi stimulatsioon. Teaduses on tuvastatud ka muid bioloogilisi mõjusid, kuid kuna teadlastel puudub veel selge arusaam ja üksmeel nende mõjude toimemehhanismi suhtes, siis pole neid veel piirnormidesse sisse arvestatud. Samuti on tööalast ekspositsiooni reguleerivad piirnormid kehtivad ainult akuutsete, lühiajaliste mõjude suhtes (kuni üks tööpäev). Tulenevalt piiratud teaduslikust arusaamast pikaajalise ja korduva ekspositsiooni suhtes, pole neid mõjusid regulatsioonis kajastatud. Närvisüsteemi stimulatsioon Vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid
Joonis 8.1 Rahulolematute määr väikese kehalise aktiivsuse juures, avaldatud CO2 kontsentratsiooni järgi üle välisõhu taseme (Jokl 1998). 152 Korterites, kus on tavapärasest suuremad niiskuseraldused (suur elanike tihedus, pesu kuivatamine, toidu valmistamine, toataimed, pesemine) ja minimaalsed CO2 eraldused, ei pruugi CO2 taseme piirnormidesse jäämine tähendada veel niiskuse eemaldamiseks piisava ventilatsiooni olemasolu. Samas põhjustab kõrge siseõhu suhteline niiskus korterites hallitusprobleeme. Eriti tõsiseks muutub olukord siis, kui suhteline niiskus tõuseb üle 7080 %. Seega on siseõhu kvaliteedi hindamisel oluline jälgida ka õhu suhtelist niiskust ja üleliigsete niiskuseralduste eemaldamiseks suurendada korteri õhuvahetust. Üha enam populaarsust koguv õhukuivati paigaldamine eemaldab küll
annaabi.ee 
