veel täna inime instinkti ketis; ta muutis ilma vere lombiks, musttuhat ohvri hekatombiks. Rind rinna, teras tera vastu "kultuuri inime" ei astu: nad roomavad kui kahepaiksed, kui siugud öösel saagil vaiksed... Ja muinasjutu lendavmadu tuld alla hingas, kuulisadu. Kust üle lendas -- auras vare, ükskõik, kas kindlus, kirik, tare... Üks vette vajus, nii kui aer, hull vägistatud naise naer... All roomas tappes inimene hull ja taevas piirles raisakull.. . 8 Kokkuvõte August Alle sündis 31.(19.) 08.1890 Viljandis kivilõhkuja pojana. Tema haridustee algas Viljandi kihelkonnakoolis, kust ta läks edasi õppima Narva õhtukooli. 1915. aastal sooritas ta eksternina gümnaasiumi lõpueksamid Orjolis. 1915- 1918 õppis ta Saraatovi ülikoolis arstiteadust. 1937. aastal lõpetas Alle TÜ õigusteaduskonna.
" Ka teretades pani Indrek isa könksus sõrmi tähele ja, kui ta mööda redelit alla läks, lausus ta endamisi, nagu oleks ta leidnud mingisuguse uue elutõe: ,,Könksus mis könksus, selles pole kahtlust." Aga see polnud ainuke elutõde, millega Indrek kodu kokku puutus. Emal paistis teretamisel silmis niipalju rõõmu, aga ometi pööras ta pilgu pelglikult kõrvale, nagu häbeneks ta seda nukkervalusat joont, mis piirles tema naeratada püüdva kahvatunud, koltunud ja lugematu hulga peente kortsudega kaetud suu ümber. Indrek oli seda suud niipalju kordi näinud, aga niisugusena nägi ta teda täna esimest korda. Ja millegi pärast tundis ta, et sellega, kel niisugune suu, ei pea midagi rääkima või olgu siis, et on midagi tõsist, nukrat, rasket. Nõnda polnudki tal emale midagi öelda, kui aga kõige tühisemat, labasemat ja ebatarvilikumat. Ka ema otsis nagu asjata juttu
annaabi.ee 
