Brasiilias on vihmametsa puna-kollased ja punased ferralliitmullad ning kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja pruunmullad. Brasiiliale kuuluvad suuremad saared on Sau Paulo saar, Trindade ja Martin Vazi saar. Kindlasti ei saa mainimata jätta maailma laiemat jõge, Amazonast. Suuremad järved Brasiilias on Sobradino veehoidla ja Balbina veehoidla. Kõrgeimaks tipuks Brasiilias on Campose mäestikus asuv Bandeira, see on 2787 meetrit kõrge. Venezuela ja Brasiilia piirle jääb veel Neblina, mis on 3014 meetrit kõrge. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Pikk maismaa piir kirdes, idas ja kagus on Atlandi ookeaniga. Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, Prantsuse Guajaana, Peruu, Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Kasutatud materjal: · http://www.maailmakool.ee/index.php?id=11384 · http://world.bymap.org/index.html · ,,Suur maailma atlas" Eesti Entsüklopeediakirjastus
Sügis - Jõutakse ka Lõuna-Itaaliasse. Saksa väed hõivasid Põhja- ja Kesk- Itaalia, eesotsas Mussoliniga. Lõpul - Stalin, Mussolini ja Churchill peavad Teherani konverentsi, avatakse Prantsusmaal teine rinne. Lepitakse kokku sõjajärgsed piirid. 1944: 6. juuni - USA, Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabuvad Normandias, algab liikumine Saksamaa poole. Teine pool - Lääneliitlased vabastavad Prantsusmaa, jõuavad Saksamaa piirile. Punaarmee pealetung jõuab Ida-Preisimaa piirle. September - Sõlmitakse Nõukogude-Soome vaherahu. Punaarmee vallutab Eesti ja Läti. 1945: Jaanuar - Punarmee vallutab Varssavi ja tungib Saksa aladele. Veebruar - Jalta konverents. Kooskõlatatakse sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO konverents. 24. oktoober - Jõustub ÜRO põhikiri ja luuakse ÜRO. (Konverents toimus aprillis-juunis San Franciscos) Kevadtalv - Alustati Saksa relvajõudude lõplikku purustamist. 7.-8
Sõda merel ja õhus Allveesõda atlandi ookeanil; üritades läbi lõigata ingl. varustusteid; inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost; 1942-1943 omandas järjest suurema tähtsuse ka liitlaste õhusõda saksamaa vastu; Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Hitleri sõjaplaan NSVL vastu; Barbarossa; plaani kohaselt pidid saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama; Punaarmee koondas riigi piirle suured jõud; Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22.juunil ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri; Nord, mitte, süd; esialgu läks käik hitleri plaanide kohaselt; 1941.aasta sügiseks olid sakslased vallutanud baltikumi, valgevene ninng suure osa Ukrainast; näis et barbarossa plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad; talvekülmad; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets. 1941 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi
Otsustasin võtta kõrvaltegelaseks Maksim Maksimõtsi sellepärast tänu temale sai minategelane endale Petsorini päeviku."Meie aja kangelane" põhinebki sellel päevikul ja Maksim Maksimõtsi jutustusel. Maksim olevat viiekümne aastane mees. Tal oli seljas ilma õlakuteta ohvitserikuub ja peas karvane tserkessi müts. Maksim oli tõmmu näojume,hallid vurrud ning kindel kõnnak ja reibas ilme. Kui Aleksei Petrovits piirle tuli oli Maksim alamleitnant. Tema ajal sai ta juurde kaks aukaraadimägilaste vastu võitlemises. Nüüd kuulub ta kolmandasse piirivalvepataljoni. Maksimil oli suur austus Petsorini vastu. Kui Maksim ja Petsorin ei olnud üle pika aja näinud ja Maksim kuulis, et nad ööbivad samas majas, kuid Petsorin on N.. i juures praegu, jäi Maksim teda ootma pingi peale. Ta ootas ja ootas, teda aga ei tulnud, siis lõpuks õhtul läks ta siiski pikali
32. Normaallõike survetsooni kõrguse määramine (p 2.5). Survetsooni kõrgus x määratakse survetsooni kõrguse ristlõikele kandepiirseisundis mõjuvate pikijõudude tasakaalutingimusest: Leitud x on lõplik, kui sellele vastavad armatuuri pinged jäävad piiridesse fyd -fycd. 33. xc (c) ja xc2 (c2) mõiste (p 3.1). xc on ülearmeerimise piirile (tõmbepinged elemendis lähenevad armatuuri tõmbetugevusele) vastav survetsooni kõrgus ja c ülearmeerimise piirle vastav survetsooni suhteline kõrgus. x c2 on survetsoonikõrgus, kui survepinged lähenevad armatuuri survetugevusele ja c2 olukorrale vastav survetsooni suhteline kõrgus. Tegurid sõltuvad armatuuri klassist. 34. , , , mõisted survearmatuurita ristkülikulise ristlõike arvutustes (p 3.1). -survetsooni suhteline arvutuskõrgus -survetsooni suhteline kõrgus - suhteline sisejõudude õlg - suhteline moment 35
annaabi.ee 
