kasutamine kohustuslik, kuna nad valitakse kohalike elanike seast ning see on aeganõudev. (Lowi & Ginsberg, 1996, lk 186.) USA kohtusüsteemis esineb paralleelselt kaks kohtusüsteemi föderaalne kohtusüsteem ja osariikide kohtusüsteem. Mõlemaid võib nimetada 3-tasandiliseks süsteemiks. Kohtuprotsess algab asja menetlevas kohtus, mis on süsteemi madalaim tase. Föderaalse kohtusüsteemi alamastme kohtud on USA piirkonnakohtud ehk menetluskohtud. Sinna kuulub 94 piirkonnakohut- 646 aktiivset ja 300 erru läinud kohtunikku. (O'Connor, 2006, lk 306-308.) Piirkonnakohtud jagunevad 50 osariigi, Kolumbia föderaalringkonna ja nelja territooriumi vahel. 24 osariigis on rohkem kui 1, ülejäänud osariikides/territooriumidel 1 piirkonnakohus. Selle kohtu omapäraks saab pidada vandemeeste ütlusi. See on föderaal kohtusüsteemi ainukene kohus, kus saab vajadusel kuulata ka vandemeeste ütlusi ehk vandekohtu otsust. (Patterson, 2008, lk 409
seaduse eelnõudes. (G. C. Edwards et. al., 2014, p. 371) Kohtuvõim: kohtusüsteem ja põhiseaduslik järelevalve USA kohtusüsteem on kaheharuline - seal on nii föderaalne kui ka osariikide kohtusüsteem, lisaks ka erikohtud. Süsteemid ise on mõlemad kolmetasandilised. Kongress ise on loonud kaks madalama tasandi föderaalkohut lisaks Ülemkohtule. (Wilson, 1998, p. 400) Föderaalse kohtusüsteemi alamastme kohtud on USA piirkonnakohtud, mille alla kuulub 94 piirkonnakohut. (Wilson, 1998, p. 402). Need tegelevad kõikide kriminaal- ja tsiviilasjadega föderaalsel tasandil. Piirkonnakohtud jagunevad 50 osariigi, Kolumbia föderaalringkonna ja nelja territooriumi vahel. 24 osariigis on neid üks, teistel territooriumitel on neid rohkem kui üks. (Gitelson jt, 1996, lk. 400) Föderaalsüsteemi peamised apellatsioonikohtud on ringkonnakohtud. Nad vaatavad uuesti läbi ringkonnakohtutest edasikaevatud tsiviil- ja kriminaalasju.
annaabi.ee 
