Erik Talts 10.A 12.11.19 Kanada linnastumine Riigi jagunemine administratiivselt Kanada jagub administratiivselt kümneks osaks. Need osad omakorda jagunevad kas "riikideks", piirkondlikeks ringkondadeks, regioonideks, piirkondlikeks omavalitsusteks või territooriumiteks vastavalt piirkondade eripäradele ja ajaloolistele teguritele. Linnastumise aste ehk tase on üle keskmine. (70%) Linnastumise tempo on aeglane. 10 suurimat linna 1. Toronto 2. Montreal 3. Calgary 4. Ottawa 5. Edmonton 6. Mississauga 7. Winnipeg 8. Vancouver 9. Brampton 10. Hamilton Pealinn: Ottawa Pealinna asend ja kujunemine, vaatamisväärsused
tänapäevalgi suuresti Saareste 1930. aastate töödest (eesti murdeuurimise ajaloo kohta vt Pajusalu jt 2002, 1.2). Uuel iseseisvusajal 1990. aastatel on siiski märgata eesti dialektoloogias murrangut, mis sai õigupoolest alguse juba 1980. aastatel. Murrangu paratamatuks taganttõukajaks on olnud traditsiooniliste eesti kohamurrete hääbumine. Tänapäeva Eestis toetub ajalooliste murrete uurimine juba vältimatult arhiivitööle. Murrete tasandumine eesti kõnekeele piirkondlikeks erijoonteks või parimal juhul emantsipeerumine uuteks kohalikeks kirjakeelteks, nagu Võru murde puhul, on toonud kaasa ka vajaduse uuelaadsete uurimismeetodite järele. Nagu rahvusvahelises lingvistikas, nii ka Eestis on osa murdeuurimisest lähenenud sotsiolingvistikale, uue teadusalana on esile kerkinud murdesotsioloogia. Viimastel aastatel on uued allkeeled ehk eesti keele kohalikud ja sotsiaalsed erikujud pigem tugevdanud oma positsioone kirjakeele kõrval
annaabi.ee 
