poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Tänu ulatuslikule raiele on paljud floora ja fauna liigid välja surnud. 21. sajandil on maailm lõhenenum kui enne. Inforiigid jätkavad kiiret edasi liikumist samal ajal kui arengumaad vaevlevad ülerahvastatuse käes. Puudust tuntakse meditsiinist, toiduainetest, haridusest ja meile kõigile elementaarsena tunduvast joogiveest. Esimene maailm annetab küll raha ning palju noored sõidavad sellistesse piirkondadess vabatahtlikeks, kuid reaalset abi jääb siiski väheks. Uus aastasada on tehnoloogia arengu hiilgeaeg. Leiutatud on kõikvõimalikke elektroonilise vidinaid, mis üheltpoolt lihtsutavad elu, teiselt poolt komplitseerivad seda. See ajastu esitab meile palju väljakutseid ning inimestel tuleb taluda rohkelt pinget ja toime tulla mitmete erinevate katsumustega. Seetõttu on alanud sajaka kodanik pidevalt stressis ning psüühhikahaiguste arv on mitmekordistunud. 21
Sellepärast ongi nii absouluutse kui ka suhtelise vaesuse määr maapiirkondades suurem kui linnades. Positiivsest küljest on vaesuse lõhed märgatavalt vähenenud viimase 20 aastaga, aga teisest küljest ei ole arengut olnud viimase kümne aasta jooksul. Sellest aspektist lähtudes on riigil mõtlemist ainest küll ning ka arenguruumi. Lisaks on 2011 aasta seisuga ainult kolmadik maakondes suhtelise vaesuse määr riigi keskmisest madalam. See soodustab nendesse piirkondadess rändamist, eelkõige just linnadesse, mis oma korda vähendab veelgi maa piirkondade rahvastiku arvu ja mõjub ka negatiivselt töötasude lõhe suurenemisse. Haridus on tihedalt seotud töötasude suuruse ja töötuks ja vaeseks jäämise riskiga. Autor analüüsis hariduse kättesaadavust ja ka taseme erinevusi regiooniti. Selgus, et taasiseseisvumise perioodil on kogu aeg vähenenud üldhariduskoolide arv igas maakonnas.