Konventsiooni sama artikli teises lõikes aga nähakse ette, et siseriiklikult võidakse kriminaalasjades EKÕ jätta tagamata esiteks vähemtähtsate õigusrikkumiste puhul, teiseks siis, kui riigi kõrgeim kohtuinstants ... Põhiseaduslik alus II: RK PSJVK otsus 3-4-1-5-10: PS § 24 lg 5 on seadusereservatsioonita põhiõigus! RK Üldkogu otsus 3-2-1-62-10: tegemsit on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Põhiseaduslik alus III: EKÕ on lihtsa seadusereservatsiooniga (lihtsa piirklausliga) põhiõigus, mida saab seadusega (või ka täitevvõim seaduse aluse seaduses selgelt kirjas volituste piires) piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Kohtukaebeõigus (ehk kohtusse pöördumise õigus) aga on „kraad kõrgem“ – nullreservatsiooniga ehk ilma piirklauslita põhiõigus, mida saab piirata äärmiselt piiratud ja pühiseaduses eneses sisalduvatel kaalukatel põhjustel. Põhiseaduslik alus IV: kuid PS § 15 lg-s 1 sisalduv põhiõigus ei ole EKÕ-st „suurem ja
kirjanduse uurimine; 4) abistada võib asjatundja (ekspert); 5) võrdleva õigusteaduse uuringud; 6) muud täiendavad uuringud ja asjas teabe kogumise allikad. Formaalne kooskõla PS-ga hõlmab: 1) kooskõla pädevuse, menetluse ja vormi osas; 2) kooskõla määratuse põhimõttega (ka õigusselgus) (§ 13 lg 2); 3) kooskõla parlamendireservatsiooniga (§ 3 lg 1 1. lause ja § 87 p 6). Materiaalne kooskõla PS-ga hõlmab: 1) kooskõla üldise materiaalse piirklausliga (PS § 19); 2) kooskõla eriliste üksikute põhiõiguste piirklauslitega; 3) põhikohustustega; 4) muude PS materiaalsete printsiipidega. Materiaalse kooskõla tuvastamiseks tehakse n.n proportsionaalsuse test, mis hõlmab kõigepealt vajalikkust laiemas tähenduses ja proportsionaalsuse põhimõtet. Proportsionaalsuse testi kolmel astmel tehakse kindlaks: 1) riive sobivus; 2) riive vajalikkus kitsamas tähenduses; 3) riive mõõdukus ehk proportsionaalsus kitsamas tähenduses.
annaabi.ee 
