Rumeenia Peagi 34 sõdivat riiki Sõjas kujunes välja 2 peamist rinnet Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nimi Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirkindlustest mööda, eesmärk Pariis ja Prantsuse armee ümber piirata Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuse süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim. plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Lubati rahalist toetust + 70 000 armee Venemaal sõjategevus kahel rindel
Saksamaa kuulutas sõja Venemaale, Prantsusmaale ja tungis kallale Belgiale, rikkudes Belgia neutraliteeti. See ärritas Inglismaad ja viimane kuulutas Saksamaale sõja. SAKSAMAA SÕJAPLAAN: Schlieffeni plaan (koostaja järgi nimetus) See nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel paisata väed itta Venemaale vastu. Saksamaa koondaski enamuse oma jõududest läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirkindlustest mööda marssima. Mööduma kaares Pariisit põhja poolt ja seejärel läänest ning pealinn endale haarata. See kõik pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Esialgu jäid itta vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajadusel Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. SUUREMAD LAHINGUD: x) Marne'i lahing Saksamaa otsustas mitte kaarega minna, vaid otse Pariisi. Mõeldes, et võit tuleb lihtne. Suureks
annaabi.ee 
