1. NIMETAGE KÜLAS JA ALEVIKUS OLEVAD: Looduslikud ja ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused: Leppneeme: Leppneeme sadama võrgukuur; Kirovi kalurikolhoosi suitsutsehh; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimise keskus; Nõukogude sõjaväe allveelaevade vaatlustorn; Leppneeme vene piirivalvekordon; (Miku talu pood, Sepa kari jt.) Haabneeme: Haabneeme mõisa-peahoone vareme jäänused; Pringi suvemõisa tammeallee; Viimsi I koolimaja; Viimsi II koolimaja; Viimsi III koolimaja; Kirovi kalurikolhoosi I, II ja II peamaja; Nõukogude sõjaväe demagnetiseerimiskeskus; Pringi sadam, jt. Teenindusobjektid Leppneeme: Praegu teenindavad küla vallasisesed ühistranspordi liinid V2 ja V4, mida haldab AS GoBus
Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse gümnaasium ja 1930. aastal kodumajanduskool, Teise maailmasõja järel aga lastekodu. Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950. aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastatel tegutses hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, selle paariliseks olnud tall-tõllakuur on aga hävinud. Abjaku küla kivikalmed Pärnu maantee ja Sarja tee vahel asetseb üks vana kalmekoht, mis pärineb 1211.aastast. Esimene eesti arheoloog Jaan Jung uuris seda kalmet, ning tema arvates oli see Läti Henriku aegne matusekoht, kui lätlased tungisid eestlaste aladele ja siin hulgaliselt eestlase maha tapsid
Vasakpoolne ots omapäraselt poolümar, sarnanedes Polli härrastemajaga. Paremal ärklikorrusega historitsistlik juurdeehitus. Esifassaad on lihtsa kujundusega, keskosal lame kolmnurkfrontoon segmentkaarse aknaga viiluväljas. Ruumid on anfilaadsed, sisekujundus (sh. väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust (Kultuurimälestiste riiklik register). Mõisas on tegutsenud kodumajanduskool, II maailmasõja järgselt aga lastekodu. Eesti Vabariigi ajal tegutses hoones piirivalvekordon. Kaasajal on mõis eraomanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Halliste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Abja valla territooriumile (Eesti mõisaportaal, 2017). Abja-Paluoja postkontor 1929. aastal heimatstiilis ehitatud pangaks, hiljem 1934. aastast aga postkontor. Liigitatud ehitismälestise alla. Mälestisel ja kaitsealal on lubatud mullatööd ja aiapidamine, puude istutamine tuleb
annaabi.ee 
