Samuti seadus avaldab mõju Eesti riigi julgeolekule ja ühiskondlikule turvalisusele. Nii, seaduses nähakse ette varjupaigataotlejate daktüloskopeerimine ning nendelt bioloogiliste proovide võtmine juhtudel, mil isikut ei ole võimalik muudmoodi tuvastada või tema põlvnemist kindlaks teha, mis aitab riigile tuvastada inimkaubanduse juhtumeid ning võidelda illegaalse immigratsiooniga. Seaduse vastuvõtmisega täpsustati ka Piirivalveameti pädevust, sätestades, et piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud välismaalane, kes soovib varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba taotleda, esitab vastava taotluse piirivalveasutusele. Esmakordselt on sätestatud varjupaigataotluse kaudne tagasivõtmine või varjupaigataotlusest loobumine ning korduvate varjupaigataotluste läbivaatamise erisused. Nimetatud sätete eesmärgiks on vältida KMA koormamist juhul, kui on selge, et varjupaigataotleja ei ole ise
taotlejatele Teema 11 Varjupaigamenetlus Varjupaigataotluse esitamine (1) Varjupaigataotlus tuleb esitada Kodakondsus ja Migratsiooniametile viivitamatult pärast Eestisse saabumist. (2) Kui piiripunktis viibival välismaalasel puudub välismaalaste seaduses sätestatud seaduslik alus Eestisse saabumiseks ning ta soovib taotleda Eestis varjupaika, esitab välismaalane piirivalveasutusele viivitamatult varjupaigataotluse. (3) Piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud välismaalane, kes soovib taotleda Eestis varjupaika, esitab piirivalveasutusele varjupaigataotluse. Toimingud pärast varjupaigataotluse esitamist Toimingud pärast varjupaigataotluse esitamist (1) Varjupaigataotluse menetleja teeb pärast varjupaigataotluse esitamist viivitamatult järgmised toimingud: 1) vormikohase varjupaigataotluse vastuvõtmine; 2) isiku ja asjade läbivaatus;
annaabi.ee 
